Carl Ferdinand Mickwitz
Carl Ferdinand Mickwitz (13. september 1811 Lihula – 2. juuni 1880 Tartu) oli eesti keele lektor Tartu Ülikoolis 1851-1874.
Haridus ja elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Mickwitz õppis aastatel 1828–1833 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Töötas seejärel aastatel 1833–1849 koduõpetajana Kabalas ja Tartus. Aastatel 1849–1852 töötas Tartus loodusteaduste õpetajana. Aastatel 1852–1880 töötas ta Tartus gümnaasiumide inspektorina ja oli aastatel 1851-1874 Tartu Ülikooli eesti keele lektor.[1][2]
Tsensor[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti kultuuriloos sai Mickwitz kurikuulsaks eestikeelsete raamatute tsensorina, sest tema oli vastutav isik, kes lükkas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Kalevipoja esimese versiooni 1854. a. tagasi. Kreutzwald ise oli maruvihane ning kirjutas Õpetatud Eesti Seltsi sekretär Emil Sachssendahlile muuhulgas järgmist: “Härra Mickwitzi rumalus läheb üle igasuguse piiri ja seda võib tölpluse musterprooviks pidada. (…) Noh, selles olen ma päris kindel, et iga aus eesti karjakrants peab enda kohta alandavaks jalatõstmisega kaasaskäivat eksperimenti ühe Karl Mickwitzi vastu ette võtta. Tema võib küll järgmisel ja kõigil tulevastelgi semestritel oma kuulajatele selles tükis seletusi anda, mis temasugune lambapea tähendab, kuid üht Kalevipoega ei pea see lojus eluilmaski seletamiseks näpu vahele saama.”[3] Tegelikult oli Mickwitz ainult tsensori abi, õige tsensor oli Alexander de la Croix, kes aga ei osanud eesti keelt.[4] Mis teeb loo veel traagilisemaks on asjaolu, et Mickwitzi eelkäija eesti keele lektori ametis Tartu Ülikoolis ei olnud keegi muu kui Kalevipoja „isa“ – Friedrich Robert Faehlmann.[5]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Christoph Friedrich Mickwitz oli Lihula ja Kirbla koguduse õpetaja, vanaisa Christoph Friedrich Mickwitz oli Koeru koguduse õpetaja, tema vanavanaisa Christoph Friedrich Mickwitz oli Tallinna Toomkoguduse õpetaja.
Carl Ferdinand Mickwitzi poeg Christoph Friedrich Carl Mickwitz oli baltisaksa päritolu Eesti luuletaja, pedagoog, ajakirjanik (ajalehe Revaler Zeitung toimetaja, peatoimetaja ja väljaandja ning ajalehe Revaler Bote asutaja ja toimetaja) ja poliitik (aastast 1882 Tallinna linnavolikogu liige ja aastast 1905 Balti Konstitutsioonilise Partei esimees).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918
- ↑ Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889, lk.176 Nr.2464
- ↑ Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Kirjad A.H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1956, lk 365-366.
- ↑ Vt. ka: Karl Taev: Kreutzwaldi “Kalevipoeg” ja tsaristlik tsensor. – Looming 1/1952, lk 111-121.
- ↑ 200 aastat eesti keele ülikooliõpet. Juubelikogumik. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele õppetool 2003, lk. 408-409.