Bruno Mölder
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Bruno Mölder (sündinud 18. märtsil 1975) on eesti analüütiline vaimufilosoof ja filosoofilise kirjanduse tõlkija.
Ta on lõpetanud 1997 Tartu Ülikoolis filosoofia ja psühholoogia erialad cum laude, täiendanud end filosoofia alal Oxfordi Ülikoolis ning kaitsnud Tartu Ülikoolis filosoofia alal 3. juunil 1999 magistritöö "Theories of mental content and prospects of the ascription theory". 1999–2000 õppis ta Cambridge'i Ülikoolis, saades sealt filosoofiamagistri (MPhil) kraadi. Alates 2001. aastast oli ta Konstanzi Ülikooli doktorant ning kaitses seal mais 2007 doktoritöö, milles ta kaitseb vaimuseisundite interpretivistlikku teooriat (omistusteooriat).
Ta on Tartu Analüütilise filosoofia seminari kauaaegseid liikmeid.
Ajakirjades Akadeemia ja Vikerkaar on avaldatud ka tema ilukirjanduslikke palu.
Koos Jaan Kangilaski ja Veiko Palgega on ta koostanud pühendusteose Madis Kõivule:
- Püsimatu metaphysicus: Madis Kõiv 75, Tartu 2004.
Sisukord |
Publikatsioone [muuda]
Raamat [muuda]
- Mind Ascribed. An elaboration and defence of interpretivism, (Advances in Consciousness Research 80), John Benjamins Publishing Company: 2010. ISBN 978-90-272-5216-6
- Bruno Mölder, Jaan Kangilaski (toim). Filosoofia ja analüüs: Analüütilise filosoofia seminar 20, EYS Veljesto Kirjastus: Tartu: 2011.
Artikleid [muuda]
- Episteemiline autoriteetsus oma vaimuseisundite suhtes. – Akadeemia, 1996, nr 10, lk 2060–2089.
- Psychology rethought? Review of Rethinking Psychology, (eds.) J.A.Smith, R.Harré, L.Van Langenhove. – Culture & Psychology, 1997 (3), nr 2, lk 225–230.
- Vaim ei ole teadvus! – Akadeemia, 1997, nr 1, lk 175–180. (Kaasautor Jaan Kangilaski).
- First-person authority about one's own mind. – Trames, 1997 (1), nr 1, lk 50–64.
- Hilary Putnami sisemine realism. – Akadeemia, 1997, nr 4, 789–807.
- Dennett ja kvaalid. – Akadeemia, 1998, nr 1, 209–221.
- Vaimu tõeväärtustamine. – Tiidüs ja tõde. Märgütüisi. Arutlusi teadusest ja tõest. Toim. Jaan Kangilaski ja Enn Kasak. Võro Instituut, 1998, lk 90–95.
- Review of The engine of reason, the seat of the soul: A philosophical journey into the brain, Paul M. Churchland. – European Journal of Cognitive Psychology, 1998 (10), lk 216–219.
- Informational atomism versus inferential role semantics in Jerry Fodor's Concepts: where cognitive science went wrong. – Trames, 1999 (3), nr 1/2, lk 39–57.
- Emakeelefilosoofia. (Arvustus raamatule: Tähendus, tõde, meetod: Tekste analüütilisest filosoofiast I.) – Akadeemia, 1999, nr 10, lk 2202–2212.
- Inter-level explanation and the category-mistake. – Estonian Studies in the History and Philosophy of Science. Ed. Rein Vihalemm (Boston Studies in the Philosophy of Science, 219). Kluwer Academic Publishers, 2001, lk 283–294.
- Kas antirealist saab mälule toetuda? – Akadeemia, 2001, nr 5, lk 1034–1052.
- Anomaalne monism ja psühhofüüsilised seadused. – Akadeemia, 2002, nr 3, lk 580–611.
- Analüütiline filosoofia ja kultuuriajakirjandus – Sirp, 22. november 2002.
- Enesekohase teadmise filosoofilisi käsitlusi. – Isiksusepsühholoogia, Tartu 2003, lk 307–351.
- E, sest C: Metafüüsilised vestlused põhjuslikkusest ja vaimust. – Akadeemia, 2003, nr 4, lk 758–781 & nr 6, lk 1233–1251.
- Individualism ning kitsas sisu: Jerry Fodori vaimufilosoofiast. – Akadeemia, 2003, nr 12, 2675–2711.
- Matrix purgis. – Vikerkaar, 2003, nr 9, lk 95–105.
- Järelsõna: Prolegomenon metafüüsika aluste otsingule. – Michael Dummett. Metafüüsika loogiline alus, Tartu 2003, lk 549–575.
- Füsikalismi kvalitatiivsest komistuskivist. – Akadeemia, 2004, nr 4, 763–806.
- Psühholoogia humanistlikku inimpilti lammutamas. – Vikerkaar, 2004, nr 10/11, lk 181–190.
- Järelsõna: Quine'i filosoofia kaart. – Willard Van Orman Quine. Sõna ja objekt, tõlkinud Anto Unt, Tartu 2005, lk 385–427.
- Mõtlemise valulik eetos. – Sirp, 29. aprill 2005 (retsensioon raamatule: Ludwig Wittgenstein. Filosoofilised uurimused, Tartu 2005)
- Filosoofiast, vigadega Sirp, 29. jaanuar 2009
- Analüütiline filosoofia – mis ta on ja mis ta ei ole? – Bruno Mölder, Jaan Kangilaski (toim). Filosoofia ja analüüs: Analüütilise filosoofia seminar 20, EYS Veljesto Kirjastus: Tartu: 2011, lk 24–53.
Ilukirjandus [muuda]
- Kes sörkis? – Vikerkaar, 1997, nr 3, lk 13–17.
- Assotsiatsioone ja muljeid. – Akadeemia, 1997, lk 732–734.
- Käigust keele veerele: seitsmes kirjas. – Vikerkaar, 2001, nr 5–6, lk 59–76.
- Välgatusi. – Akadeemia, 2001, nr 6, lk 1273–1277.
- Luulet. – Vikerkaar, 2003, nr 6, lk 25–29.
- Valitud sõnu. – Akadeemia, 2004, nr 12, 2411–2414.
- Metafüüsik joob teed (koeraga). – Püsimatu metaphysicus: Madis Kõiv 75, Tartu 2004, lk 296–310.
Tõlked [muuda]
- Hilary Putnam. Mille jaoks on filosoof? – Akadeemia, 1997, nr 4, lk 770–788.
- Daniel Dennett. Kvaalide kvainimine. – Akadeemia, 1997, nr 12, lk 2657–2684 & 1998, nr 1, lk 189–208.
- Christopher Peacocke. Keelefilosoofia. – Akadeemia, 1999, nr 5–6, lk 917–960, 1246–1270.
- David J. Chalmers. Otse teadvuseprobleemi kallale. – Akadeemia, 1999, nr 7, lk 1408–1440.
- Daniel C. Dennett. Tagurpidi teadvuseprobleemi kallale. – Akadeemia, 1999, nr 7, lk 1441–1446.
- Richard Rorty. Teadvus, intentsionaalsus ja vaimufilosoofia. – Akadeemia, 1999, nr 7, lk 1447–1455.
- Peter Frederick Strawson. Isikud; Esimene isik – ja teised. – Akadeemia, 1999, nr 12, lk 2610–2646.
- Georg Henrik von Wright. Intellektuaalne autobiograafia (katkend). – Filosoofia, loogika ja normid, Tallinn 2001, lk 9–29.
- Georg Henrik von Wright. Põhjusliku seose loogikast ja epistemoloogiast. – Filosoofia, loogika ja normid, Tallinn 2001, lk 411–441.
- Georg Henrik von Wright. Loodusseadused. – Filosoofia, loogika ja normid, Tallinn 2001, lk 493–517.
- Simon Blackburn. Oxfordi filosoofialeksikon, Tallinn 2002, tõlkinud Märt Väljataga ja Bruno Mölder.
- Isaiah Berlin. Ideaali püüdlus. – Kaasaegne poliitiline filosoofia: valik esseid, Tartu, 2002, lk 326–341.
- Michael Dummett. Metafüüsika loogiline alus, Tartu 2003.
- Jane Heal. Radikaaltõlgendus. – Akadeemia, 2003, nr 2, lk 354–385.
- Moritz Schlick. Pööre filosoofias. – Akadeemia, 2003, nr 9, lk 1845–1852.
- Rudolf Carnap. Metafüüsika ületamine keele loogilise analüüsiga. – Akadeemia, 2003, nr 9, lk 1853–1875.
- John Kekes. Elu mõte. – Akadeemia, 2004, nr 1, lk 81–107.
- Frank Jackson. Epifenomenilised kvaalid. – Akadeemia, 2004, nr 4, lk 733–748.
- Norman Malcolm. Unenägemise mõiste. – Akadeemia, 2004, nr 12, lk 2655–2657.
- Oets Kolk Bouwsma. Descartes'i kuri deemon. – Akadeemia, 2004, nr 12, lk 2668–2681.
- Donald Davidson. Teod, alused ja põhjused. – Akadeemia, 2005, nr 5, 1033–1052.
- Donald Davidson. Põhjuslikkus, tõlgendus ja teadmine, Tallinn 2012, tõlkinud Bruno Mölder, Anto Unt, Tiiu Hallap, Margo Laasberg, Jaan Kangilaski, Märt Väljataga.
Tunnustused [muuda]
- Noore teadlase preemia (2010)