Boulder City

Allikas: Vikipeedia
Boulder City

Pindala: 524,9 km²
Elanikke: 16 840 (2008)

Koordinaadid: 35° 56′ N, 114° 53′ W35.933333333333-114.88333333333koordinaadid: 35° 56′ N, 114° 53′ W
Clark County Nevada Incorporated Areas Boulder City highlighted.svg
Vaade Boulder Cityle ja Meadi järvele
Kesklinn

Boulder City on linn Ameerika Ühendriikides Nevada osariigis Clarki maakonnas.

Linna geograafilised koordinaadid on 35° 56′ 24″ N, 114° 53′ 8″ W35.94-114.88555555556. Ta asub Las Vegasest umbes 32 km kaugusel kagus.

2008. aasta andmetel elas Boulder Citys 16 840 elanikku, aga 2010. aasta rahvaloenduse järgi 15 023.

Asula loodi 1931. aastal Hooveri paisu ehitajate majutamiseks. Samal aastal algas paisu ehitamine. Paisu ehitas 6 ettevõttest koosnev konsortsium Six Companies ja ehitust rahastas USA veeressursside haldamisega tegelev Maaparanduse Büroo (Bureau of Reclamation). Kuid juba eelmisel aastal, kohe pärast seda, kui paisu asukoht kindlaks määrati, hakkasid tööd lootvad mehed jõe kaldale elama asuma. Kliima on seal karm ja kõrbeline. Esialgu elati telkides ja telklinnakut nimetati Ragtowniks.

Hooveri pais oli niivõrd suurejooneline ehitus, et Maaparanduse Büroo otsustas ajutise asula asemel rajada vähemalt pooleldi alalise asula. Seda tingis ka projekti kestus: pais avati alles 1936.

Tükk aega ei olnud asulal nime: ametlikult anti talle nimi Boulder City alles 1947. Enne seda kandis ta mitteametlikku nime Boulder Dam.

Hooveri pais oli selle optimismi väljendus, mida tõi endaga kaasa USA majanduse kosumine pärast Suurt depressiooni. Samamoodi pidi seda optimismi väljendama rajatav asula.

Asula plaan koostati hoolikalt riigivõimude järelevalve all. Projekti peaarhitekt oli Hollandi päritolu Saco Rienk DeBoer, kes oli varem olnud Denveri linnaarhitekt, ning ta projekteeris Kaljumäestiku piirkonnas palju väike- ja eeslinnu. DeBoer nägi linnas ette oma linnaosad nii juhtiv- kui keskastme töötajatele, samuti lihttöölistele. Linn oli projekteeritud 5 tuhandele elanikule. Ta esitas oma projekti juba 1930, kuid Maaparanduse Büroo pidas seda liiga kalliks ja käskis ümber teha. Peamised muudatused seisnesid selles, et lihttööliste elupiirkonnast likvideeriti suurem osa haljastusest. Kuid ka muudetud kujul oli linnas sedavõrd palju avalikku ruumi ja haljastust, et asula teenis hüüdnime Nevada Aedlinn. Roheluses linna rajamine kõrbesse oli Maaparanduse Büroo üks eesmärkidest ja väljendas büroo soovi muuta Metsik Lääs üleni roheliseks.

Boulder City oli nii-öelda kompaniilinn: mitte lihtsalt monofunktsionaalne asula, vaid ka kogu maa kuulus ühele ettevõttele. Sellisena olid Boulder City eeskujudeks teised kompaniilinnad, näiteks Inglismaal olev Port Sunlight.

Äritegevus linnas oli takistatud ja tugevalt piiratud. Näiteks olid piirangud sellele, kui palju mingisuguseid kauplusi tohib linnas olla. Igaühele, kes soovis linnas oma äri avada, tehti taustauuring, millega selgitati välja tema kui ärimehe jätkusuutlikkus. Teisalt ei olnud linna ette nähtud koole, sest eeldati, et linnaelanikud on vallalised mehed. Linnas polnud ka haiglat. Haiged pidid minema Las Vegase haiglasse ja kui lõpuks Boulder Citysse haigla tuli, ei võetud sinna mitu aastat naisi ravile.

Boulder City ja Panaca on ainsad Nevada linnad, kus hasartmängud on keelatud. Ühtlasi oli Boulder Citys kuni 1969 keelatud alkoholi müük. Niisugused tingimused olid tollal kompaniilinnades tavalised, sest kained töölised on tootlikumad. Hasartmängude keelamise üks ajendeist oli tollal lähedus Las Vegasele, kus tollal olid hasartmängud põhiliselt maffia kontrolli all. Seevastu teater rajati juba 1931, et töötajad ei peaks meelelahutuse pärast Las Vegasesse sõitma. Külalisi lubati Boulder Citysse üksnes lubadega ja 1932 rajati linna lähedale kontrollpunkt, mille kõik külastajad pidid läbima.

Valitsus loovutas oma kontrolli linna üle alles 1959, mil moodustati ka esimene linnavalitsus. Linnavalitsus astus ametlikult ametisse 4. jaanuaril 1960.

Ajakiri "Money" koostab igal aastal loendi 25 kohast USA-s, kuhu oleks kõige parem minna pensionipõlve veetma. Selleks võrreldakse sealse kinnisvara hinda, meditsiiniteenuseid, maksukoormust ning kultuuri- ja meelelahutusvõimaluste olemasolu. 2009. aastal paigutas "Money" Boulder City 6. kohale.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]