Kummituslinn

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib üldmõistest; filmi kohta vaata artiklit Kummituslinn (film)

Berlin, kummituslinn Nevadas USA-s (2004)
Tänavanurk Bodie kummituslinnas USA-s

Kummituslinn on mahajäetud inimtühi küla või linn, mis on silmnähtavalt kaotanud oma varasema hiilguse.[1]

Kummituslinnad tekivad näiteks majanduslikel põhjustel või looduskatastroofide, inimtegevuse, sõja või seadusvastase tegevuse tagajärjel. Mõistega "kummituslinn" tähistatakse mõnikord ka linnu või eeslinnu, mis on asustatud, kuid mille elanike arv on viimastel aastatel oluliselt vähenenud.

Nii mõnestki originaalse arhitektuuriga kummituslinnast on saanud turismiatraktsioon, näiteks Barkerville Briti Columbias; Bannack Montanas; Elizabeth Bay ja Kolmanskop Namiibias; Oatman ja Tombstone Arizonas. Kummituslinnade külastamisest, nende fotografeerimisest ja sellealasest kirjandusest on saanud omaette tööstusharu.

Linnade mahajätmise põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Paljud kullapalavikulinnad, mis kunagi õitsesid, on nüüd maha jäetud. Pildil Cassilis
Calico, California, USA

Ühed peamised põhjused linnade mahajätmiseks on loodusvarade ammendumine, majandustegevuse muutumine, raudteede või maanteede ümbersuunamine, katastroofid, massimõrvad, muutlik poliitika või impeeriumite langus.

Loodusvarade ammendumine[muuda | muuda lähteteksti]

Kummituslinnad võivad tekkida juhul, kui ainus tegevusala linnas (näiteks lähedal asuv kaevandus või veski) on tühjaks ammendatud, samuti kui tegevusala on lõpetatud või nurjunud. Buumilinnad kahanevad tihti sama suuruse poolest, nagu nad algselt tekkisid. Suurema osa elanikkonna lahkudes saab linnast kummituslinn.

Inimtegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Maantee- ja raudteeliinide ümberkujunemisel võivad maanteede lähistel asuvatest linnadest saada kummituslinnad, näiteks Ontario ajalooline maantee Opeongo Line ja läbi Ameerika Ühendriikide kulgev Route 66.

Asulatest võivad saada kummituslinnad, kui nende lähistel asuvad tööstushooned tekitavad valju müra või ohustavad elanikke. Tammide ehitamise käigus võib toimuda üleujutus, näiteks Tennessee osariigis asuva Loystoni linna ujutas üle Norrise paisu ehitus.

Epideemiad[muuda | muuda lähteteksti]

Kummituslinnad võivad tekkida, kui suurem osa linna elanikest sureb epideemiate või haiguste kätte. 1918.–1919. aasta Hispaania gripi ajal suri miljoneid inimesi ja paljud linnad jäid elaniketa.[2]

Katastroofid[muuda | muuda lähteteksti]

Ka looduslike või inimtegevuslike katastroofide tulemusena võib tekkida kummituslinn. Näiteks 1845. aastal asutatud Pattonsburgi linnas Missouris on üleujutus toimunud enam kui kolmekümnel korral. 1993. aastal ehitati linn valitsuse abil algsest asukohast 4,8 kilomeetri kaugusele.

Vahel on võimalik loodusõnnetust ennustada ja linnaelanikud evakueerida. Näiteks 1991. aastal avastati uurimuse käigus Kanadas Lemieux' linnas Ontario provintsis ebakindel pinnas. Linn hüljati ja kahe aasta pärast, kui viimane hoone oli lammutatud, pühkis maalihe osa linna endisest asukohast minema.

Tšornobõli ja Fukushima I AEJ tuumaõnnetuse tagajärjel said tuumaelektrijaama lähistel asuvatest linnadest kummituslinnad.

Reostus[muuda | muuda lähteteksti]

Maa saastumise tagajärjel võivad tekkida kummituslinnad: näiteks Saint Louise äärelinnas Times Beachis said linna elanikud kõrge dioksiini ja Centralia Pennsylvanias hüljati, kui inimesi ohustas maa-aluse söe põlemine.

Massimõrvad[muuda | muuda lähteteksti]

Oradour-sur-Glane'i külas tapsid Relva-SS-i lahinguüksused 10. juunil 1944 kõik küla 642 elanikku, sealhulgas naised ja lapsed. Uus küla ehitati pärast sõda endise koha lähedusse ja senisest asulast sai mälestis.

Muutused poliitikas[muuda | muuda lähteteksti]

Lähis-Idas asub palju kummituslinnu, mis on tekkinud poliitikamuutuste või impeeriumide languse tagajärjel, näiteks Seleukia-Ktesifon.

Taasasustatud kummituslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Kummituslinnad võivad turismi abil taaselustuda. Walhalla linn Austraalias jäeti maha pärast kullakaevanduse sulgemist. Tänu lähedal asuvatele asustatud paikadele hakkas linna elanike arv hiljuti kasvama ja sealne majandus kasvas märgatavalt.

Aleksandria, suuruselt teine linn Egiptuses, oli antiikajal õitsev linn, kuid keskajal elas seal ainult 150 inimest. 19. sajandil peeti seda kummituslinnaks, kuid tänapäeval elab linnas üle nelja miljoni inimese. Paljudest Alžeeria linnadest said hilisantiikajal väiksed külad. Elanike arv taastus Prantsuse kolonisatsiooni ajal. Riigi suuruselt teises linnas Oranis elas enne Prantsuse ülemvõimu vaid paar tuhat inimest, tänapäeval ligi miljon.

Vaade Walhallale 1910. aastal
Vaade Walhallale 2004. aastal

Walhalla hüljati pärast seda, kui asulas lõpetati kullakaevandamine, nüüdseks on linn taas asustatud.

Kummituslinnad mujal maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Aafrika[muuda | muuda lähteteksti]

Angola[muuda | muuda lähteteksti]

Ilha dos Tigres ("Tiigrite saar") asub tsoonis, mis sobib ideaalselt ökoloogilisteks projektideks.[3] Saart mainiti BBC dokumentaalfilmis "Tundmatu Aafrika: Angola".[4]

Kolmanskop Namiibias

Elevandiluurannik[muuda | muuda lähteteksti]

Grand Bassam oli Prantsuse koloonia pealinn Elevandiluurannikul 1896. aastani, mil Prantsuse koloniaalvalitsus linna hülgas. Kaubandustegevus vähenes vähehaaval, kuni 1960. aastal sai linnast kummituslinn. Samal aastal Elevandiluurannik iseseisvus. Tänapäevaks on linn turismisihtkohana taaselustunud, ent sel on siiski kummituslinna aura.

Etioopia[muuda | muuda lähteteksti]

Dallol on endine kaevanduslinn Etioopias, mis asub Dalloli vulkaani kraatris. Kaevanduslinna temperatuur võib tõusta kuni 40 kraadini.

Kongo DV[muuda | muuda lähteteksti]

2002. aastal purskas Nyiragongo, mille laavavool tabas Goma linna, hävitades sellest 40%.[5] Goma linn oli 19. sajandi lõpuni kaevanduslinn.

Kesk-Aafrika Vabariik[muuda | muuda lähteteksti]

Goroumo, Beogombo Deux ja Paoua on vaid mõned näited küladest, mis valitsusvägede ja relvastatud jõukude tegevuse tõttu Kesk-Aafrika Vabariigis aastail 2005–2008 hüljati.[6][7]

Mauritaania[muuda | muuda lähteteksti]

Chinguetti on Mauritaania keskaegne kaubavahetuskeskus, mis tõmbab turiste oma arhitektuuri, eksootilise maastiku ja iidsete raamatukogudega. Seda väikest linna ohustab liiva pealetung – linna läänepiiri markeerivad kõrged liivadüünid ja mitmed majad on pealetungiva liiva tõttu hüljatud.

Namiibia[muuda | muuda lähteteksti]

Namiibias asub mitmeid kummituslinnu, enamik neist on loodud pärast teemantide avastamist. Suurem osa asub Atlandi ookeani ääres. 1908. aastal, pärast teemandipalaviku algust nõudis Saksa Edela-Aafrikas Saksa keiserlik valitsus endale kaevandamise ainuõiguseid, luues Sperrgebiet'i ("keelatud tsoon") ja kriminaliseerides selles regioonis uusasundused.[8] Selle regiooni väikesed kaevanduslinnad, näiteks Pomona, Elizabeth Bay ja Kolmanskop, jäid küll keelust puutumata, kuid kuna neile keelduti laienemiseks maad andmast, muutusid need lõpuks kummituslinnadeks.

Aasia[muuda | muuda lähteteksti]

Hiina[muuda | muuda lähteteksti]

Hiinas asuva New Ordosi linna elanike arvuks planeeriti umbes 300 000 inimest, kuid 2011. aastal elas seal ainult umbes 5000–30 000 inimest, mistõttu on ka seda linna nimetatud kummituslinnaks.

India[muuda | muuda lähteteksti]

Indias on kummituslinnad tekkinud eri põhjustel. Keskaegne linn Milakpur Kohi Sultan Ghari lähedal on üks vanimaid kummituslinnu Põhja-Indias. Keskaegse Mughali impeeriumi linnad Fatehpur Sikri ja Bhangarh ning Vijayanagara impeeriumi linn Vijayanagara on ajalooliselt India kõige tähtsamad kummituslinnad. Üks uuemaid kummituslinnu on Dhanushkodi, mis asub madalal saarel India rannikul. 1964. aastal linna tabanud tsüklon uputas linna ning ajas ümber Pamban-Dhanuskodi reisirongi, tappes kõik 150 reisijat.[9] Linnast on järgi vaid lagunev kirik, osa raudteed ja Puduroad'i raudteejaama ning Vinayaka templi varemed.

Jaapan[muuda | muuda lähteteksti]

Hashima saar Jaapanis

Hashima saarel Jaapanis oli aastail 1887–1974 kaevanduslinn. Saar, mil oli maailma suurim rahvastikutihedus – 1959. aastal elas linnas 83 500 inimest km² kohta – hüljati pärast söekaevanduste sulgemist.

Pärast Fukushima I AEJ tuumaõnnetust muutus mitu asulat, näiteks Ōkuma, kummituslinnaks.

Küpros[muuda | muuda lähteteksti]

Hüljatud hotellid Famagustas Küprosel

Famagusta lõunaosa, tuntud kui ka Varosha, on okupeeritud Türgi sõjaväe poolt. Enne Türgi sissetungi Küprosele oli Famagusta turistide hulgas populaarne. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 550 keelab igasugused katsed "asustada ükskõik millist Varosha osa inimestega, kes ei ole kohalikud elanikud", seega on ala olnud viimased 30 aastat hüljatud.

Malaisia[muuda | muuda lähteteksti]

Peraki osariigis asuv Kampung Kepayang on peaaegu asustamata, tegutsevad veel ainult 2–3 kodukauplust. See on tingitud peatee laiendamisest: sõidukeid on raske parkida ja selle tulemusena hakkasid poed kasumis kaotama. Siiski on malaisid, kes kodukaupluste taga asuvas külas elavad.

Omaan[muuda | muuda lähteteksti]

Kanjonis asuv Sap Bani Khamis on hüljatud küla, mis on ligipääsetav vaid kitsa raja kaudu. [10]

Singapur[muuda | muuda lähteteksti]

Singapuris Lim Chu Kangi lähedal asuvad 1979. aastal ehitatud kortermajad on hüljatud juba üle kümne aasta. Seal asusid turg, mänguväljak ja seni alles olevad mahajäetud kolmekorruselised kortermajad. Samuti oli lähedal Sungei Gedong ja Lim Chu Kangi sõjaväelaager.[11]

Süüria[muuda | muuda lähteteksti]

Quneitra linn muutus kummituslinnaks pärast 1967. aastal toimunud kuuepäevast sõda ja 1973. aastal järgnenud Yom Kippuri sõda. Varemed jäeti puutumata ning hävingu mälestamiseks on ehitatud muuseum. Paljude hoonete endiste asukohtade juurde on püstitatud infotahvlid ja linna hoitakse sellises seisukorras, nagu see sõdadest jäi.

Pärast mitmeid Süürias toimunud pommitamisi on 2016. aastaks erinevad piirkonnad muutunud kummituslinnadeks ning rahvas on pidanud ära kolima. Üpris tühjaks on jäänud ka Aleppo ja Homs.

Türgi[muuda | muuda lähteteksti]

Edela-Türgis asuvas Kayaköykis elasid 1923. aastani Anatoolia kreeklased. Pärast Kreeka-Türgi sõda allkirjastatud lepingu alusel suunati 1,5 miljonit anatoolia kreeklast Kreekasse ja pool miljonit Kreekas elanud türklast Türki. Nüüd säilitatakse seda muuseum-külana.

Sazak, İzmiri provintsi osa Egeuse mere läänerannikul Karaburuni lähedal oli kreeklasete poolt asustatud kuni 1923. aastal toimunud elanikkonna vahetamiseni. Tänapäeval on Sazak kummituslinn.

Çökene küla oli asustatud 2008. aastani, mil linna elanikud lahkusid suurlinnadesse raha- ja tööpuuduse tõttu.[12]

Ameerika[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriigid[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Ameerika Ühendriikide kummituslinnade loend
Bannack, üks hästi säilinud kummituslinnu USA-s

Ameerika Ühendriikides asub palju kummituslinnu, poolkummituslinnu või -asulaid. 1920. aastatel kaotasid paljud Suurel tasandikul asuvad linnad kolmandiku oma elanikkonnast. Pärast mitmete raudteeliinide kaotamist said tuhanded asulad Suure tasandiku põhjapoolsetes osariikides, näiteks Montana, Nebraska, Põhja-Dakota ja Lõuna-Dakota kummituslinnadeks. Üle saja asula hüljati, kui raudtee asendati USA kiirteede süsteemiga, millest sai ameeriklaste lemmik viis reisimiseks. Kummituslinnad on endised kaevandus- või veskilinnad, mis asuvad põhiliselt Arizona, California, Colorado, Minnesota, Montana, Nevada, New Mexico, Oregoni ja Washingtoni osariigis läänepoolses USA-s ja Lääne-Virginia osariigis idapoolses USA-s. Mõnedest asulatest on saanud kummituslinnad üleujutuste tulemusena, näiteks Oketeyeconne Georgia osariigis, samuti muudes lõunaosariikides. Kui linnades asuvad ressursid lõppesid, kolisid inimesed mujale. Mõnes kummituslinnas asub mitmeid hüljatud hooneid (näiteks Bodie's Californias), paljudes on alles jäänud vaid endiste hoonete vundamendid (näiteks Graysonia Arkansases). Osadest esimestest USA-s olevatest asulastest on saanud kummituslinnad, näiteks Jamestown, Zwaanendaeli koloonia Delaware'is ja paljud Põhja-Carolina endised kolooniad.

Vanad kaevandusasulad on elanikkonna kaotanud kindlal ajaloojärgul, näiteks Aspen, Central City, Crested Butte, Cripple Creek ja St. Elmo Colorados, Deadwood Lõuna-Dakotas, Marysville ja Virginia City Montanas, Oatman ja Tombstone Arizonas, Park City Utah's. Mõned neist linnadest on tänapäeval tärganud ja koguvad populaarsust.

2002. aastal tehti katse kuulutada välja California "ametlik kummituslinn". See kukkus läbi, kuna Bodie ja Calico ei jõudnud kokkuleppele, kumb nendest oleks rohkem koha vääriline.[13] Medicine Moundi kummituslinn Hardemani maakonnas Lääne-Texases on säilitatud muuseumina. Medicine Moundis asub kaks hoonet, muuseum on endine kaubaladu.

Üks nüüdisaja kummituslinnu on Centralia Pennsylvania osariigis, kus on elanud üle 2600 elaniku. Vahepeal oli elanikke 1000, kuid aastaks 2010 vaid 7.

Argentina[muuda | muuda lähteteksti]

Suurem osa 19. ja 20. sajandil saabunud Euroopa sisserändajaid asus elama linnadesse, kus pakuti tööd, haridust ja muid võimalusi, mis aitasid uutel elanikel keskklassi siseneda. Üha enam laienes väikelinnades raudteesüsteem. 1930. aastaks olid paljud maainimesed suurlinnadesse kolinud.

1990. aastateks pärast rongiliikluse lõppemist on kummituslinnadeks muutunud paljud asulad. Mõnedest kummituslinnadest on saanud turismiobjektid.

Brasiilia[muuda | muuda lähteteksti]

Väikest Caraíba küla Itacarambi omavalitsuses tabas 2007. aasta 9. detsembri varahommikul maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 4,9 palli Richteri skaalal. 76 külas elanud perekonda evakueeriti ja küla on nüüd hüljatud.

Satarémi lähedal asuva Fordlândia lõi 1928. aastal Ameerika tööstur Henry Ford. Seal hakati tootma looduslikku kautšukit. Loodud ebasobivale pinnasele, kujundatud ilma igasuguste teadmisteta troopilise regiooni põllumajanduse kohta ja hallatuna kohalikust kultuurist vähe hoolides, oli see ettevõte täielik läbikukkumine. 1934. aastal viidi tehas Belterrasse ning suleti 1945. aastal.

Colombia[muuda | muuda lähteteksti]

Kummituslinnad Colombias on paljuski tekkinud vägivaldsete rühmituste, näiteks FARC-i tegutsemise tõttu. Bojayá on väike linn Chocó departemangus, mida FARC 2. mail 2002 ründas. Enamik inimesi peitis end kirikus, FARC-i heidetud müüser tabas hoonet ja tappis ligikaudu 140 inimest, sealhulgas 40 last. Täna on Bojayá kummituslinn, kuigi on plaan linn taastada. Viimastel aastatel on vägivallajuhtumid vähenenud ning inimesed on hakanud vähehaaval oma kodulinnadesse tagasi pöörduma.

Armero on kummituslinn, mille hävitas vulkaanipurse 1985. aastal. Üle 20 000 elaniku hukkus ja linnast jäid alles varemed. Armero on praegu asustamata.

Guyana[muuda | muuda lähteteksti]

Jonestown asutati 1970. aastatel Jim Jonesi juhitud Rahva Templi liikmete poolt. 18. novembril 1978 organiseeris Jones massienesetapu, mille tulemusena suri 918 Jonestowni elanikku 1110-st. Linn seisab nüüd varemeis ja kaob vaikselt džunglisse.

Kanada[muuda | muuda lähteteksti]

Robsarti haigla on üks paljudest hüljatud hoonetest Robsartis
 Pikemalt artiklis Kanada kummituslinnade loend

Kanadas asuvad kummituslinnad enamasti Briti Columbia, Alberta, Ontario, Saskatchewan, Newfoundland ja Labradori ja Quebeci provintsides. Linnade majandus sõltus enamasti metsaraie või kaevanduse tulust. Albertas ja Saskatchewanis asuvates kummituslinnades oli peamine majandustegevus põllumajandus, mis hüljati pärast linnast läbi rajatud raudtee eemaldamist või maanteede ümbersuunamist. Briti Columbias asuvad kummituslinnad olid valdavalt kaevanduslinnad ja kullaleiukohtades asuvad laagrid, samuti konservitehased ja sulatus- ja tselluloositehase linnad. Kõige märkimisväärsemad on Anyox, Kitsault ja Ocean Falls. Olulised Briti Columbias asuvad kummituslinnad on ka Cassiar, Bralorne ja Hedley.

Briti Columbias on rohkem kummituslinnu kui mujal Põhja-Ameerika mandril. Mõne hinnangu järgi on Briti Columbias hüljatud ja pooleldi mahajäetud linnu ja asulaid üle 1500.[14] Mõned kummituslinnad on tänu turismile taaselustunud, näiteks Barkerville.

Mehhiko[muuda | muuda lähteteksti]

Ojuela on kaevanduslinn Durango lähedal Mehhikos, mis hüljati, kui maagivarud otsa said.

Real de Catorce oli kunagi õitsev hõbedakaevanduslinn Põhja-Mehhikos. Linna dramaatilisi maastikke ja ehitisi on kasutatud Hollywoodi filmide võttepaikadena, näiteks filmis "Mehhiklane" (2001), peaosades Brad Pitt ja Julia Roberts. Hiljutised katsed linna turismi abil taaselustada on loonud segu kummituslinnast ja ajalooturismi sihtkohast.

Saint Pierre ja Miquelon[muuda | muuda lähteteksti]

Île aux Marins ("Meremeeste saar") on kummituslinn/saar, mis asub mõne miili kaugusel Saint-Pierre'i saarest. Saarel oli 600 elanikku, kalurid, pered ja kaupmehed. Saar hüljati järk-järgult kuni viimase elaniku lahkumiseni 1965. aastal. Nüüd on saar turismiobjekt.

Tšiili[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik Lõuna-Ameerikas asuvaid kummituslinnu olid kunagi kaevanduslaagrid või saeveskid, nagu paljud salpeeteri kaevandused, mille paremad ajad jäid Salpeetrisõja lõpust kuni sünteetilise salpeetri leiutamiseni Esimese maailmasõja ajal. Mõned sellised linnad, nagu näiteks Humberstone'i ja Santa Laura salpeetri vabrikud keset Atacama kõrbe kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse. Teist kunagist kaevanduslinna, Real de Catorce't, on kasutatud mitmete Hollywoodi filmide taustana, näiteks "Mehhiklane" (2001), "Bandiiditarid (2006) ja "Sierra Madre aare" (1948).

Sewell oli vasekaevanduslinn, kus elas 14 000 elanikku. Linn kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse 2006. aastal.

Port Famine (hisp Puerto Hambre) on ilmselt Tšiili vanim kummituslinn, mille asutas 1584. aastal Pedro Sarmiento de Gamboa. Nälg ja külm kliima tappis kõik elanikud. Inglise meresõitja Sir Thomas Cavendish maabus seal 1587. aastal, leidis asustusest vaid varemed ja nimetas koha ümber Port Famine'ks ("näljasadam").

Chaitén on väikelinn Lõuna-Tšiilis, mida kahjustas tugevalt 2008. aastal toimunud vulkaanipurse.

Muud vähem tuntud kummituslinnad asuvad lõunaosas Tšiili rannikumäestikus, näiteks Fitzroya.

Antarktika[muuda | muuda lähteteksti]

Mahajäetud Briti baas Whalers Bays Deceptioni saarel hävines vulkaanipurske tagajärjel
Grytvikeni kummituslinn Lõuna-Georgia ja Sandwichi saartel

Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared[muuda | muuda lähteteksti]

Lõuna-Georgia on saar Antarktikas, kus asusid 20. sajandi esimesel poolel vaalapüüdjate asulad, mille elanikkond oli mõnel aastal kokku üle 2000. Saarel olid mitu asulat, näiteks Grytviken (asustatud 1904–1964), Leith Harbour (1909–1965), Ocean Harbour (1909–1920), Husvik (1910–1960), Stromness (1912–1961) ja Prince Olav Harbour (1917–1934). Mahajäetud asulad on üsna lagunenud ja tänapäeval asustamata. Sadamasild, kirik, elamud ja tööstushooned Grytvikenis on hiljuti Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte valitsuse poolt renoveeritud ja nüüd muutunud populaarseteks turismiobjektideks. Mõned ajaloolised hooned teistes asulates on samuti taastatud.

Euroopa[muuda | muuda lähteteksti]

Oradour-sur-Glanei peatänav Prantsusmaal, muutumatuna püsinud alates Saksa veresaunast
Jäänused 17. sajandist Smeerenburgis Lääne-Teravmägedes

Euroopas on läbi aegade samuti paljudel põhjustel külasid ja linnu hüljatud.

Pyramiden Teravmägedes Norras

Belgia[muuda | muuda lähteteksti]

Antwerpeni sadama laienemise tagajärjel kadusid mitmed Belgia külad, näiteks Oosterweel, Wilmarsdonk, Lillo, Doel ja Oorderen.

Bulgaaria[muuda | muuda lähteteksti]

20. sajandi lõpust alguse saanud pideva rahvastiku vähenemise tõttu on üha rohkem Bulgaaria asulaid kummituslinnadeks muutumas. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli riigis 181 elaniketa asulat.[15] Kõige rohkem on neid Gabrovo piirkonnas (2001. aastal 57), Veliko Tǎrnovo piirkonnas (34), Kǎrdžali, Blagoevgradi, Burgasi ja Loveči piirkonnas. Võib väita, et mõnedele Bulgaaria küladele on saatuslikuks saanud väljaränne peamiselt Ühendkuningriiki, aga ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse ja endistesse Nõukogude Liidu riikidesse, isegi Iisraeli ja Jaapanisse.

Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

Viivikonna ja Sirgala on endised kaevanduslinnad. Linnade elanikkond hakkas vähenema pärast põlevkivivarude lõppemist ja kaevanduste rajamist ida poole.[16]

Dejevo küla Saaremaal rajati pärast Teist maailmasõda sõjaväelinnakuna. Nõukogude armee lahkumisel Eestist sai mahajäetud asula uueks nimeks Karujärve.

Hispaania[muuda | muuda lähteteksti]

Belchite Hispaanias

Kesk-Hispaanias on palju kummitusasulaid, enamik endistest elanikest kolis pärast 1960. aastaid linnapiirkondadesse.

Zaragoza provintsis asuv Belchite on üks tuntumaid kummituslinnu Hispaanias. Enne 1930. aastat oli Belchite kasvav linn paljude teenustega. Hispaania kodusõja ajal hävines Belchite täielikult. Selle asemel, et linn rekonstrueerida, otsustas diktaator Franco Belchite'i vanalinna lahingu mälestusmärgiks varemetesse jätta. 1964. aastal, kui viimased elanikud kõrvalasuvasse Belchite Nuevosse koliti, oli linn täiesti inimtühi. Varemeid külastab aastas üle 10 000 turisti.

Horvaatia[muuda | muuda lähteteksti]

Horvaatia serbia-horvaadi regioonide, näiteks Lika ja Banovina elanikud põgenesid iseseisvussõja (1991–1995) eest. Javorníku küla lähedal asuv Licka Jesenica on täiesti hüljatud ja ka Hvari saarel asuv Grablje küla on mahajäetud.

Iirimaa[muuda | muuda lähteteksti]

Hellfire Club Montpelier Hillis Wicklowi mägedes

Mitmed asulad Iirimaal muutusid 19. sajandi teisel poolel kummituslinnadeks, eriti riigi lääneosas, kus majanduslangus põhjustas näljahäda. Kummituslinnades on nüüd enamjaolt vaid varemeid. Tuntud kummituslinn on näiteks Achill Island Clare'i krahvkonnas. Montpelier Hilli lähedal Wicklowi mägedes asuvad lossivaremed. Great Blasketi saar oli asustatud kuni 1953. aastani, kuni Iiri valitsus otsustas, et ei suuda enam allesjäänud elanike ohutust tagada.

Kirrary küla Dingle'i poolsaarel loodi filmi "Ryan's Daughter" jaoks. Küla ehitati kivist, et see peaks tormidele vastu. Tühi küla jäi pärast filmimise lõppu mõneks ajaks alles, kuni see lammutati. Alles on vaid küla läbiv tee.

Itaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Craco Itaalias

Lõuna-Tiroolis asuv Reschensee on kummituslinn järves. Seoses linnastumisega on üsna palju väikseid külasid Apenniini mägedes hüljatud.

Basilicatas asuv Craco (Matera provintsis) hüljati 20. sajandi keskel maavärinate ja väljarände tõttu. Hüljatud linnas Cracos on filmitud mitmeid filme, näiteks "Sündimise lugu" (režii Catherine Hardwicke),[17] "Kristuse kannatused" (Mel Gibson)[18] ja "007: Veidi lohutust" (Marc Forster).[19]

Kreeka[muuda | muuda lähteteksti]

Spinalonga saart võib nimetada kummituslinnaks. 20. sajandil hüljati saarel viimane Euroopa pidalitõbiste koloonia, kui kõik elanikud terveks said. 1962. aastaks polnud saarel enam püsielanikke. Viimastel aastatel on Spinalonga muutunud turismimagnetiks, kus inimesed külastavad viimast suletud pidalitõbiste kolooniat Euroopas.

Läti[muuda | muuda lähteteksti]

Skrunda-1 on endine Nõukogude sõjaväelinnak Lätis, mis on saanud kummituslinnaks. 2010. aastal toimunud oksjonil müüdi see Aserbaidžaani kodanikule. Skrunda-1 koosneb neljast krundist kogupindalaga 45,1 hektarit. Territooriumil paikneb 70 hoonet, mille hulgas on 10 elumaja, lasteaed, hotell, klubi ja mitmed majandushooned.[20]

Muud endised Nõukogude Liidu vabariigid[muuda | muuda lähteteksti]

Ağdam Aserbaidžaanis

Peale Prõpjati on Põhja-Venemaal veel palju mahajäetud linnu ja asulaid (Komi, Taimõr, Tšuktši, Iultin). On linnu, mis rajati Nõukogude sunnitöölaagrite jaoks. Kuna enamik GULAG-i rajatistest hüljati 1950. aastatel, hüljati ka linnad. Üks selline linn, Butugõtšag (nimetatakse ka Alam-Butugõtšag), asub endises GULAG-i laagris. Teised linnad on hüljatud deindustrialiseerimise ja majanduskriiside ning 1990. aastatel toimunud konfliktide tõttu, näiteks Ağdam Aserbaidžaanis. Veel pooleldi mahajäetud linnu on Gruusias Abhaasias, näiteks Tkvartšeli ja Otšamtšire.

Euroopas hävitati 1940. aastatel II maailmasõja ajal paljud hilisemad Nõukogude Liidu vabariikide külad.

Norra[muuda | muuda lähteteksti]

Norras Teravmägedes on mitmeid mahajäetud Nõukogude asulaid, näiteks Grumant. Teine selline asula on Pyramiden (taani, rootsi ja norra keeles "püramiid", vene Пирамида), mis oli vene söekaevandus Teravmägedes Norras. Pyramiden-i asutas Rootsi 1910. aastal ning müüdi Nõukogude Liidule 1927. aastal. Asulas oli 1000 inimest. Pyramiden hüljati 1990. aastate lõpus ja on nüüd kummituslinn.

Poola[muuda | muuda lähteteksti]

Loode-Poolas asub Kłomino (Borne Sulinowo lähedal; vene Gródek \ Гродек) kummituslinn, mis ehitati Nõukogude sõdurite ja nende perede poolt. Elanikkond oli umbes 5000. Linn hüljati 1992. aastal pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Praegu elavad seal vaid üksikud pered, aga plaanitakse linna elanike arvu taastamist.

Prantsusmaa[muuda | muuda lähteteksti]

Kuus küla Meuse'i departemangus (Beaumont-en-Verdunois, Bezonvaux, Cumières-le-Mort-Homme, Fleury-devant-Douaumont, Haumont-près-Samogneux, Louvemont-Côte-du-Poivre) hävitati 1916. aastal Verduni lahingus. Sõja tõttu muutus maa seal nii elamiskõlbmatuks, et neid otsustati mitte enam üles ehitada ega inkorporeerida teiste valdade koosseisu, vaid jäeti sõjamemoriaaliks.

Oradour-sur-Glane'i küla Haute-Vienne'i departemangus elas 1936. aastal 1574 inimest. 10. juunil 1944 tappis Waffen-SSi Sturmbannführer Helmut Kämpfe tapmise eest Sturmbannführer Adolf Diekmanni juhitud Waffen-SSi pataljon külas 643 inimest ja põletas küla maha. Peale sõja lõppu otsustas Prantsusmaa president Charles de Gaulle, et Oradour-sur-Glane säilitatakse senisel kujul sõjamemoriaalina, uus küla rajati endisest külast kirdesse.

Saksamaa[muuda | muuda lähteteksti]

Arvukalt väikseid linnu ja külasid hävitati Teise maailmasõja ajal endise Saksamaa idapoolsetel aladel. Sõja järel ehitati paljud väiksemad asulad taas üles ning asustati uuesti.

Serbia[muuda | muuda lähteteksti]

Serbias on hüljatud paljud külad (eelkõige riigi ida- ja lõunaosas) peamiselt halbade elutingimuste tõttu.

Soome[muuda | muuda lähteteksti]

Soomes, mis on üks kõige hõredamalt asustatud riike maailmas ning kus enamik inimesi elab suuremates linnades, on mõned külad Vene piiri lähedal ja Lapimaal maha jäetud.

Suurbritannia[muuda | muuda lähteteksti]

Knaptoft oli varem edukas põllumajandusküla, kuid asunduse maast sai lammaste karjamaa. Tänapäeval on külas alles endise kiriku varemed ning surnuaed. Veehoidlate loomine on ujutanud üle palju külasid, näiteks Mardale Greeni, Ashoptoni ja Derwenti külad uppusid Ladyboweri veehoidla ehitamisel. Walesis asuv küla Capel Celyn uppus Llyn Celyni veehoidla rajamisel. Nant Gwrtheyrni küla Põhja-Walesis hüljati 1950. aastal, kuna külasse ei viinud ükski tee.

Mõistet "D-küla" kasutatakse kirjeldamaks kaevandusküla, mille elanikud lahkuvad söekaevanduse sulgemisel asulast.

Tšehhi[muuda | muuda lähteteksti]

Tšehhi pealinnast Prahast 30 kilomeetri kaugusel asub Milovice kummituslinn. Milovice koosneb kahest osast, Milovice-Mladá ja Milovice-Boží Dar, kus elasid Nõukogude Liidu sõjaväelased ja nende pered. Milovice hüljati pärast Sametrevolutsiooni, varem oli elanike arv umbes 20 000. Tänapäeval on Milovice keskosa Mladá taastatud ja seal elab palju noori inimesi. Lähedal asuv Boží Dari lennujaam on täielikult hüljatud.

Ukraina[muuda | muuda lähteteksti]

Inimtühi Prõpjat

1986. aastal toimunud Tšornobõli katastroofi ajal hüljati Tšornobõl ja mitmed teised lähistel asuvad linnad.

Prõpjat on üks suurimaid kummituslinnu. Prõpjat ehitati Tšornobõli tuumaelektrijaama töötajate majutamiseks. Kõrgajal elas linnas üle 50 000 elaniku. Kogu linn hüljati pärast Tšornobõli katastroofi. Erinevalt lähistel asuvast Tšornobõlist on Prõpjat täiesti tühi.

Tšornobõli keelutsoonis asub mitmeid kummituslinnu ja sõjaväerajatisi. Pärast Tšornobõli katastroofi evakueeriti suur ala Ukrainas ja Valgevenes. See hõlmas üsna vähesel määral linnu ja külasid, samuti mõnd rajatist, näiteks radarijaama Vene Rähn. Mõni neist linnadest oli saastumise tõttu enamjaolt lammutatud, kuid paljudest on alles jäänused ning mõned on täiesti puutumata. See ala on inimestele suletud, kuid loa olemasolul on võimalik ala külastada.

Ungari[muuda | muuda lähteteksti]

Sajad külad hüljati Ungari kuningriigis Osmanite impeeriumi sõdade käigus 16.–17. sajandil. Suuremat osa neist pole enam mitte kunagi taasasustatud, vähesel määral on säilinud hoonete varemeid. Tänapäeval asub Ungaris vähe päris hüljatud linnu, vaid näiteks Derenki küla (hüljati 1943. aastal) ja Nagygéci küla (hüljati 1970. aastal). Tänapäeval on üks suuremaid kummituslinnade tekkepõhjuseid maaelanike asumine linnadesse. Esimene kummituslinnaks kuulutatud küla oli 1970. aastate lõpul Gyűrűfű. Hiljem asustati see taas ja sellest sai ökoküla.

Okeaania[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Austraalias asuvast Wittenoomist sai kummituslinn pärast sealsete sinise asbesti (kroküdoliidi) kaevanduste sulgemist

Austraalia[muuda | muuda lähteteksti]

Sarnaselt USA ja Kanada kummituslinnadega on Austraalia kummituslinnad tekkinud kaevanduste sulgemise ja raudteede ümbersuunamise tagajärjel. Neid leidub Austraalia igas osariigis. Kummituslinnad on näiteks Cassilis Victorias, Farina Lõuna-Austraalias, Newnes ja Joadja Uus-Lõuna-Walesis ning Gwalia, Goldsworthy, Cossack ja Wittenoom Lääne-Austraalias. Ravenswood Põhja-Queenslandis oli mitu aastat kummituslinn vähenenud kullakaevanduse tõttu, kuid kulla taasavastamine on aidanud kaasa linna majanduse kasvule ja linna taaselustumisele.

Uus-Lõuna-Walesis asuv Old Adaminaby on näide uppunud linnast, mis on pärast vee alanemist taas nähtav.[21]

Uus-Meremaa[muuda | muuda lähteteksti]

Suurem osa Uus-Meremaa kummituslinnadest on endised kaevanduslinnad, millest tähelepanuväärseim on Otago ringkonnas asuv Macetown.

Kelso hüljati pärast korduvaid üleujutusi 1970.–1980. aastate vahetusel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Ghost Town Types and Code of Ethics". Legends of America. Vaadatud 18. augustil 2013.
  2. "Hispaania gripi saladus hakkas hargnema". Eesti Päevaleht. 27. jaanuar 2007.
  3. RE Simmons, A Sakko, J Paterson, A Nzuzi (2006). "Birds and conservation significance of the Namib Desert's least known coastal wetlands: Baia and Ilha dos Tigres, Angola". African Journal of Marine Science. 28 (3&4): 713–717.{{cite journal}}: CS1 hooldus: kasutab parameetrit autorid (link)
  4. "Unknown Africa-Ilha dos Tigres". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2012. Vaadatud 5. märtsil 2013.
  5. Goma
  6. "Massacre haunts CAR villagers". BBC. 18. detsember 2008. Vaadatud 18.12.2008.
  7. "Deserted villages and abandoned lives". BBC. 15. detsember 2008. Vaadatud 18.12.2008.
  8. Santcross, Nick; Ballard, Sebastian; Baker, Gordon. Namibia Handbook: The Travel Guide. Footprint Books. ISBN 1900949911. Vaadatud 24.05.2008.
  9. Jaishankar, C. (24. detsember 2005). "Memory of the disaster still lingers". The Hindu. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. jaanuar 2007. Vaadatud 6. aprillil 2013.
  10. "Life on the Edge". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2012. Vaadatud 3. aprillil 2013.
  11. "HDB 'ghost town' abandoned for years because of banana tree king?". STOMP. 27. jaanuar 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. september 2010. Vaadatud 3. aprillil 2013.
  12. Geçim sıkıntısı 'hayalet köy' yarattı CNNTurk.com. Retrieved 2010-03-11.
  13. http://www.netstate.com/states/symb/towns/ca_gold_rush_ghost_town.htm
  14. Bruce Ramsey, Ghost Towns of British Columbia", Mitchell Press, Vancouver (1963–1975)
  15. "Bulgaria's population is 7.3 million – official 2011 census results". The Sofia Echo. 21. juuli 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. veebruar 2013. Vaadatud 21. augustil 2012.
  16. "Viivikonna viimased asukad: Aga kuhu meil minna?". Reporter.ee. 6. aprill 2008.
  17. www.imdb.com. "Filming locations for Nativity". Vaadatud 24. mail 2011.
  18. www.imdb.com. "Filming locations for The Passion of the Christ". Vaadatud 24. mail 2011.
  19. www.imdb.com. "Filming locations for Quantum of Solace". Vaadatud 24. mail 2011.
  20. Läti kummituslinn müüdi aserbaidžaanlasele DELFi.ee[alaline kõdulink]
  21. "Drought uncovers Australia's drowned town". News.brisbanetimes.com.au. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. veebruar 2012. Vaadatud 25. augustil 2008.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]