Kummituslinn

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest; filmi kohta vaata artiklit Kummituslinn (film)

Berlin, kummituslinn Nevadas USA-s 2004. aastal
Tänavanurk Bodie kummituslinnas USA-s

Kummituslinn on mahajäetud küla või linn, mis on silmnähtavalt kaotanud oma varasema hiilguse ning, kus inimesi enam ei ela.[1] Kummituslinnad tekivad majanduslikel mõjudel, looduslikel või inimtegevusest põhjustatud katastroofide tagajärjel, valitsuse mõjul, seadusvastastel tegevustel või sõja tagajärjel. Mõistet kummituslinn kasutatakse ka mõnikord viidates linnadele või eeslinnadele, mis on asustatud, kuid elanike arv linnas on viimastel aastatel oluliselt vähenenud.

Mõnedest kummituslinnadest on saanud turismiatraktsioonid nagu näiteks: Barkerville Briti Columbias; Bannack Montanas; Elizabeth Bay ja Kolmanskop Namiibias; Oatman ja Tombstone Arizonas jne. See kehtib nende linnade kohta, mis on säilitanud oma originaalse arhitektuuri. Kummituslinnade külastamisest, nende fotografeerimisest ja sellealasest kirjandusest on saanud omamoodi tööstusharu.

Põhjused linnade maha jätmisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljud kullapalaviku linnad, mis kunagi olid õitsenud, on nüüd maha jäetud, nagu näiteks Cassilis.
Calico, California, USA.

Ühed peamised tegurid linnade maha jätmisel on loodusvarade ammendumine, majandustegevuse muutumine, raudteede või maanteede ümber suunamine, katastroofid, massimõrvad, muutlik poliitika või impeeriumite langus.

Loodusvarade ammendumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kummituslinnad võivad tuleneda sellest, kui ainus tegevusala linnas (näiteks lähedal asuv kaevandus või veski) on tühjaks ammendatud või tegevusala on lõpetatud (näiteks tegevusala nurjumine). Buumilinnad tihti kahanevad sama suuruse poolest nagu nad algselt tekkisid. Mõnikord lahkub linnas suurem osa elanikkonnast ja linnast saab kummituslinn.

Inimtegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maanteede ja raudteede liinide ümber kujunemisel võivad maanteede lähistel asuvatest linnadest saada kummituslinnad, näiteks Ontario ajalooline maantee Opeongo Line ja läbi Ameerika Ühendriikide kulgev Route 66.

Asulatest võivad saada kummituslinnad, kui asulate lähistel asuvad tööstushooned tekitavad valju müra või muid ohtusi ja asulate elanikud lahkuvad. Tammide ehitamise käigus võivad paljud linnad ja asulad üle ujutada, näiteks Tennessee osariigis asuva Loystoni linna ujutas üle Norrise paisu ehitus.

Epideemiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kummituslinnad võivad tekkida kui suurem osa linna elanikest sureb epideemiate või haiguste käigus. Näiteks 1918. ja 1919 aasta Hispaania gripi ajal suri miljoneid inimesi ning paljud linnad jäid elaniketa.[2]

Katastroofid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Looduslike või inimtegevuslike katastroofide tulemusena võib linnast saada kummituslinn. Näiteks 1845. aastal asutatud Pattonsburgi linna Missouris on üleujutus tabanud enam kui kolmekümnel korral. 1993. aastal ehitati linn valitsuse abil algsest asukohast 4,8 kilomeetri kaugusele.

Kummituslinnad võivad ka tekkida, kui loodusõnnetus on ette näha ja linna elanikud evakueeritakse. Näiteks 1991. aastal avastati uurimuse käigus Lemieux' linnas Ontario provintsis Kanadas ebakindel pinnas. Linn hüljati ja kahe aasta pärast, kui viimane hoone oli lammutatud, pühkis maalihe osa endisest linna asukohast minema.

Tšernoboli ja Fukushima I AEJ tuumaõnnetuse tagajärjel sai tuumaelektrijaama lähistel asuvatest linnadest kummituslinnad.

Reostus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maa saastumise tagajärjel võivad tekkida kummituslinnad. Näiteks St. Louisi äärelinnas Times Beachis said linna elanikud kõrge dioksiini. Centralia Pennsylvania osariigis hüljati, kui inimesi ohustas maaaluse söe põlemine.

Massimõrvad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Originaalses külas Oradour-sur-Glane's tapsid Relva-SS lahinguüksused 10. juunil 1944. aastal kõik küla 642 elanikud, kaasa arvatud naised ja lapsed. Uus küla ehitati pärast sõda lähedal asuvasse asupaika ja originaalsest asulast sai mälestusmärk.

Muutused poliitikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lähis-Idas asub palju kummituslinnu, mis on tekkinud poliitikamuutuste või impeeriumite languse tagajärjel, näiteks Seleukia-Ktesifon.

Taasasustatud kummituslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõned kummituslinnad võivad taaselustuda, millele aitab kaasa näiteks turism. Walhalla linn Austraalias jäeti maha pärast kullakaevanduse sulgemist. Tänu lähedal asuvatele asustatud kohtadele, kasvas hiljuti linna elanike arv ja majandus kasvas märgatavalt.

Suuruselt teine linn Egiptuses Aleksandria oli õitsev linn antiikajal, kuid keskajal elas linnas ainult 150 inimest. 19. sajandil oli see liigitatud kummituslinnaks. Tänapäeval elab linnas üle nelja miljoni inimese. Paljudest Alžeeria linnadest sai hilisantiikajal väiksed külad. Elanike arv taastus Prantsuse kolonisatsiooni ajal. Riigi suuruselt teises linnas Oranis elas enne Prantsuse ülemvõimu vaid paar tuhat inimest, tänapäeval ligi miljon.

Walhalla 1910 view4.jpg WalhallaVicCorner.jpg
Walhalla vaade linnale 1910. Walhalla vaade linnale 2004.
Walhalla hüljati pärast seda, kui asulas lõpetati kullakaevandamine, nüüdseks on linn taas asustatud .

Kummituslinnad üle maailma[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aafrika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Angola[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ilha dos Tigres ("Tiigrite saar") asub tsoonis, mis sobib ideaalselt ökoloogilisteks projektideks.[3] Saart mainiti BBC dokumentaalfilmis "Tundmatu Aafrika: Angola".[4]

Kolmanskop Namiibias

Elevandiluurannik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Grand Bassam oli Prantsuse koloonia pealinn Elevandiluurannikul kuni 1896. aastani, mil Prantsuse koloniaalvalitsus linna hülgas. Kaubandustegevus vähenes vähehaaval kuni 1960. aastal sai linnast kummituslinn, samal aastal Elevandiluurannik iseseisvus. Tänaseks on linn turismi sihtkohana taaselustatud, ent sel on siiski kummituslinna aura.

Etioopia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dallol on endine kaevanduslinn Etioopias, see asub Dalloli vulkaani kraatris, kus temperatuur võib tõusta 40° C.

Kongo DV[muuda | redigeeri lähteteksti]

2002. aastal purskas Nyiragongo, mille laavavool tabas Goma linna, hävitades sellest 40%.[5] Goma linn oli kuni 19. sajandi lõpuni kaevanduslinn.

Kesk-Aafrika Vabariik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Goroumo, Beogombo Deux ja Paoua on vaid mõned näited küladest, mis valitsusvägede ja relvastatud jõukude tegevuste tõttu Kesk-Aafrika Vabariigis aastatel 2005–2008 hüljati.[6][7]

Mauritaania[muuda | redigeeri lähteteksti]

Chinguetti on Mauritaania keskaegne kaubavahetus keskus, mis pakub turistidele huvi oma arhitektuuri, eksootilise maastiku ja iidsete raamatukogude pärast. Seda väikest linna ohustab liiva pealetung – linna läänepiiri markeerivad kõrged liivadüünid ja mitmed majad on pealtungiva liiva tõttu hüljatud.

Namiibia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Namiibias asub mitmeid kummituslinnu, enamik neid on loodud pärast teemantide avastamist. Suurem osa asub Atlandi ookeani ääres. Varsti pärast teemandipalaviku algust Saksa Edela-Aafrikas 1908. aastal, nõudis Saksa keiserlik valitsus endale ainu-kaevandamisõigused, luues Sperrgebieti (keelatud tsoon) ja kriminaliseerides selles regioonis uusasundused.[8] Selle regiooni väikesed kaevanduslinnad, näiteks Pomona, Elizabeth Bay ja Kolmanskop jäid küll keelust puutumata, kuid kuna neile keelduti laienemiseks maad andmast, muutusid need lõpuks kummituslinnadeks.

Aasia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiinas asuv New Ordosi linna elanike arvuks planeeriti umbes 300 000 inimest, kuid 2011. aastal elas seal ainult umbes 5000-30 000 inimest ja on seetõttu nimetatud ka kummituslinnaks.

India[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvukad linnad Indias on kummituslinnadeks saanud erinevatel põhjustel. Keskaegne linn Milakpur Kohi Sultan Ghari lähedal on üks vanimaid kummituslinnu Põhja-Indias. Keskaegse Mughali impeeriumi linnad Fatehpur Sikri ja Bhangarh ning Vijayanagara impeeriumi linn Vijayanagara on ajalooliselt India kõige tähtsamad kummituslinnad. Üks viimasel ajal tekkinud kummituslinnu on Dhanushkodi, mis asub madalal saarel India rannikul. 1964. aastal linna tabanud tsüklon uputas linna ning ajas ümber Pamban-Dhanuskodi reisirongi, tappes kõik 150 reisijat.[9] Linnast on järgi vaid lagunev kirik, osa raudteed ja Puduroad'i raudteejaama ning Vinayaka templi varemed.

Jaapan[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hashima saar Jaapanis

Hashima saar Jaapanis oli kaevanduslinn 1887–1974. Saar, mil oli maailma suurim rahvastikutihedus – 1959. aastal elas 83 500 inimest km² kohta – hüljati pärast söekaevanduste sulgemist.

Küpros[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hüljatud hotellid Famagustas Küprosel

Famagusta lõunaosa, tuntud kui ka Varosha, on okupeeritud Türgi sõjaväe poolt. Enne Türgi sissetungi Küprosele oli Famagusta turistide hulgas populaarne. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 550 keelab igasugused katsed "ükskõik millist Varosha osa inimestega, kes ei ole kohalikud elanikud, asustada", seega on ala viimased kolmkümmend aastat hüljatud.

Malaisia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peraki osariigis asuv Kampung Kepayang on peaaegu asustamata, tegutsevad veel ainult 2 või 3 kodukauplust. Tingitud on see peatee laiendamisest, kuna nii on raske sõidukeid parkida ja selle tulemusena hakkasid poed kasumis kaotama. Siiski on neid malaisid, kes kodukaupluste taga asuvas külas elavad.

Omaan[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kanjonis asuv Sap Bani Khamis on hüljatud küla, mis on ligipääsetav vaid kitsa raja kaudu. [10]

Singapur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Singapuris Lim Chu Kangi lähedal asuvad 1979. aastal ehitatud kortermajad on hüljatud juba üle kümne aasta. Seal asusid turg, mänguväljak ja seni alles olevad mahajäetud kolme korruselised kortermajad. Samuti asus lähedal Sungei Gedong ja Lim Chu Kangi sõjaväelaager.[11]

Süüria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Quneitra linn muutus kummituslinnaks peale 1967. aastal toimunud kuuepäevast sõda ja sellele 1973. aastal järgnenud Yom Kippuri sõda. Varemed jäeti puutumata ning hävingu mälestamiseks on ehitatud muuseum. Paljude hoonete endiste asukohtade juurde on püstitatud infotahvlid ja linna hoitakse seisukorras, nagu sõjad selle jätsid.

Türgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Edela-Türgis asuvas Kayaköykis elasid 1923. aastani anatoolia kreeklased, kui pärast Kreeka-Türgi sõda allkirjastatud lepingu alusel suunati 1,5 miljonit anatoolia kreeklast Kreekasse ja pool miljonit Kreekas elanud türklast Türki. Nüüd säilitatakse seda muuseum-külana.

Sazak, İzmiri provintsi osa Egeuse mere läänerannikul Karaburuni lähedal oli kreeklasete poolt asustatud kuni 1923. aastal toimunud elanikkonna vahetamiseni. Tänapäeval on Sazak kummituslinn.

Çökene küla oli asustatud kuni 2008. aastani, kui linna elanikud lahkusid suurlinnadesse rahapuuduse ja tööpuuduse tõttu.[12]

Ameerika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Ühendriigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ameerika Ühendriikide kummituslinnade loend
Bannack on üks kõige paremini säilinud kummituslinnu USA-s.

Ameerika Ühendriikides asub palju kummituslinnu või pool-kummituslinnu või asulaid. 1920. aastatel kaotasid paljud Suurel tasandikul asuvad linnad kolmandiku oma elanikkonnast. Pärast paljude raudteeliinide kaotamist said tuhanded asulad Suurel tasandiku põhjapoolsetes osariikides nagu Montana, Nebraska, Põhja-Dakota ja Lõuna-Dakota kummituslinnadeks. Üle saja asula hüljati, kui raudtee asendati USA kiirteede süsteemiga, millest sai ameeriklaste lemmik viis reisimiseks. Kummituslinnad on endised kaevandus või veskilinnad, mis asuvad põhiliselt Arizona, California, Colorado, Minnesota, Montana, Nevada, New Mexico, Oregoni ja Washingtoni osariigis läänepoolses USA-s ja Lääne-Virginia osariigis idapoolses USA-s. Mõnedest asulatest on saanud kummituslinnadeks üleujutuste tulemusena nagu näiteks Oketeyeconne Georgia osariigis. Samuti muudes lõuna osariikides. Kui linnades asuvad ressursid, mida linnas kasutati olid lõppenud, kolisid inimesed teistesse linnadesse. Mõnedes kummituslinnades asub mitmeid vanu hüljatuid hooneid (näiteks Bodie Californias); paljudes teistes asulates on alles jäänud vaid endiste hoonete vundamendid (näiteks Graysonia Arkansases). Osadest esimestest USA-s asuvatest asulastest on saanud kummituslinnad, näiteks Jamestown, Zwaanendaeli koloonia Delaware'is ja paljud Põhja-Carolina endised kolooniad.

Vanad kaevanduse asulad on elanikonna kaotanud mõnel ajaloo järgul, näiteks Aspen, Central City, Crested Butte, Cripple Creek ja St. Elmo Colorados; Deadwood Lõuna-Dakotas; Marysville ja Virginia City Montanas; Oatman ja Tombstone Arizonas; Park City Utah's; osa linnu tänapäeval on tärganud ja populaarsust kogumas.

2002. aastal tehti katse kuulutada välja California "ametlik kummituslinn". See kukkus läbi, kuna Bodie ja Calico ei jõudnud kokkuleppele, kumb nendest oleks rohkem sellele kohale väärt.[13] Medicine Moundi kummituslinn Hardemani maakonnas Lääne-Texases on säilitatud muuseumina. Medicine Moundis asub kask hoonet; muuseum on endine kaubaladu.

Üks viimaseid nüüdisaja kummituslinnu on Centralia Pennsylvania osariigis, kus on elanud üle 2600 elaniku. Hiljuti elas seal veel 1000 inimest, kui 2010. aastal vaid seitse.

Argentiina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurem osa 19. ja 20. sajandil saabunud Euroopa sisserändajaid asus elama linnades, kus pakuti tööd, haridust ja muid võimalusi, mis aitasid uutel elanikel keskklassi siseneda. Üha enam laienes väikelinnadesse raudteesüsteem. 1930. aastaks olid paljud maainimesed suurlinnadesse kolinud.

1990. aastateks aastateks on paljud maa-asulad rongiliikluse lõppedes kummituslinnadeks muutunud. Mõnedest kummituslinnadest on saanud turismiobjektid.

Brasiilia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väikest Caraíba küla Itacarambi omavalitsuses tabas 2007. aasta 9. detsembri varahommikul maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 4,9 palli Richteri skaalal. 76 külas elanud perekonda evakueeriti ja küla on nüüd hüljatud.

Satarémi lähedal asuva Fordlândia lõi Ameerika tööstur Henry Ford 1928. aastal. Seal hakati tootma loodusliku kautšukki. Loodud ebasobivale pinnasele, kujundatud ilma igasuguste troopilise regiooni põllumajandust puudutavate teadmisteta ja hallatuna kohalikust kultuurist vähe hoolides, oli ettevõte täielik läbikukkumine; 1934. aastal viidi tehas üle Belterrasse ning lõpuks suleti 1945. aastal.

Colombia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljud kummituslinnad Columbias on tekkinud vägivaldsete rühmituste, nagu FARC, tegutsemise tõttu. Bojayá on väike linn Chocó departemangus, mida FARC 2. mail 2002 ründas. Enamik inimesi peitis end kirikus, FARC'i heidetud müüser tabas hoonet ja tappis ligikaudu 140 inimest, sealhulgas 40 last. Täna on Bojayá kummituslinn, kuigi on plaan linn taastada. Viimastel aastatel on vägivallajuhud pidevalt vähenenud ning inimesed on hakkavad vähehaaval oma kodulinnadesse tagasi pöörduma.

Armero on kummituslinn, mille hävitas vulkaanipurse 1985. Hukkus üle 20 000 elaniku ja linnast jäid alles varemed. Armero on praegu asustamata.

Guyana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jonestowni asutati 1970. aastatel Jim Jonesi juhitud Rahva Templi liikmete poolt. 18. novembril 1978 organiseeris Jones massienesetapu, mille tulemusena surid 918 Jonestown'i elanikku 1110-st. Linn seisab nüüd varemeid ja kaob vaikselt džunglisse.

Kanada[muuda | redigeeri lähteteksti]

Robsarti haigla on üks paljudest hüljatud hoonetest Robsartis
Next.svg Pikemalt artiklis Kanada kummituslinnade loend

Kanadas asuvad kummituslinnad asuvad enamasti Briti Columbia, Alberta, Ontario, Saskatchewan, Newfoundland ja Labradori ja Quebeci provintsides. Linnade majandus sõltus enamasti metsaraietest või kaevandustest saadud tulust. Albertas ja Saskatchewanis asuvatest kummituslinnades oli majandustegevuseks pealmiselt põllumajandus, mis hüljati pärast linnast läbi rajatud raudtee eemaldamist või maanteede ümbersuunamist. Briti Columbias asuvad kummituslinnad olid valdavalt kaevanduslinnad ja kullaleiukohtades asuvad laagrid, samuti konservitehased ja ühel või kahel juhul sulatus- ja tselluloositehase linnad. Kõige märkimisväärsemad on Anyox, Kitsault ja Ocean Falls. Muud olulised Briti Columbias asuvad kummituslinnad on Cassiar, Bralorne ja Hedley.

Briti Columbias on rohkem kummituslinnu kui kusagil mujal Põhja-Ameerika mandril. Ühe hinnangu järgi on Briti Columbias asuvate hüljatud ja pooleldi mahajäetud linnade ja asulate hulk üle 1500.[14] Mõned kummituslinnad on tänu turismile oma majanduse ja rahvastikuga taaselustunud, näiteks Barkerville.

Mehhiko[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ojuela, kaevanuslinn Durango lähedal, hüljati kui sealse ala maagivarud otsa said.
  • Real de Catorce oli kunagi õitsev hõbedakaevanduslinn Põhja-Mehhikos. Tema dramaatilisi maastikke ja ehitisi on kasutatud Hollywoodi filmide võttepaikadena näiteks filmile "Mehhiklane" (2001), peaosades Brad Pitt ja Julia Roberts. Hiljutised katsed linna turismi abil taaselustada on loonud segu kummituslinnast ja ajalooturismi sihtkohast.

Saint Pierre ja Miquelon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Île aux Marins ("meremeeste saar") on kummituslinn/saar, mis asub mõne miili kaugusel Saint-Pierre'i saarest. Saarel elas 600 kalurit, peret ja kaupmeest, saar hüljati järk-järgult kuni viimase elaniku lahkumiseni 1965. aastal. Nüüd on saar turismiobjekt.

Tšiili[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik Lõuna-Ameerikas asuvaid kummituslinnu olid kunagi kaevanduslaagrid või saeveskid, nagu paljud salpeeteri kaevandused, mille parimad ajad jäid Salpeetrisõja lõpust kuni sünteetilise salpeetri leiutamiseni Esimese maailmasõja ajal. Mõned sellised linnad, nagu näiteks Humberstone'i ja Santa Laura salpeetri vabrikud keset Atacama kõrbe kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse. Teist kunagist kaevanduslinna Real de Catorce't on kasutatud mitmete Hollywoodi filmide taustana kasutatud, näiteks "Mehhiklane" (2001), "Bandiiditarid (2006) ja "Sierra Madre aare" (1948).

Sewell, kunagine vasekaevanduslinn, kus elas kunagi 14 000 elanikku, kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse 2006. aastal.

Port Famine (hispaania keeles Puerto Hambre) on ilmselt Tšiili vanim kummituslinn. See asutas 1584. aastal Pedro Sarmiento de Gamboa. Nälg ja külm kliima tappis kõik elanikud. Inglise meresõitja sir Thomas Cavendish maabus seal 1587. Ta leidis asustusest vaid varemed ja nimetas koha ümber Port Famine-ks ("näljasadam").

Chaitén on väikelinn Lõuna-Tšiilis, mida kahjustas tugevalt 2008. aastal toimunud vulkaanipurse.

Muud vähemtuntud kummituslinnad asuvad lõunaosas Tšiili rannikumäestikus, näiteks Fitzroya.

Antarktika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mahajäetud Briti baas Whalers Bays, Deceptioni saarel, hävines vulkaanipurske tagajärjel.

Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lõuna-Georgia on saar Antarktikas, kus asusid 20. sajandi esimese poolel vaalapüüdjate asulad, mille elanikkond oli mõnedel aastatel kokku üle 2000. Saarel asusid mitmed asundused, näiteks Grytviken (asustatud 1904–1964), Leith Harbour (1909–1965), Ocean Harbour (1909–1920), Husvik (1910–1960), Stromness (1912–1961) ja Prince Olav Harbour (1917–1934). Mahajäetud asulad on üsna lagunenud ja on tänapäeval asustamata. Sadamasild, kirik, elamu- ja tööstushooned Grytvikenis on hiljuti Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarete valitsuse poolt renoveeritud, mis on nüüd muutunud populaarseteks turismiobjektideks. Mõned ajaloolised hooned teistes asulates on samuti taastatud.

Euroopa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oradour-sur-Glanei peatänav Prantsusmaal, muutumatuna püsinud alates Saksa veresaunast.
Jäänused 17. sajandist Smeerenburgis Lääne-Teravmägedes.

Euroopas on külasid maha jäetud mitmel aegadel paljudel erinevatel põhjustel.

Belgia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antwerpeni sadama laienemise tagajärjel kadusid mitmed Belgia külad, näiteks Oosterweel, Wilmarsdonk, Lillo, Doel ja Oorderen.

Bulgaaria[muuda | redigeeri lähteteksti]

20. sajandi lõpust alguse saanud pideva rahvastiku vähenemise tõttu on üha rohkem Bulgaaria asulaid kummituslinnadeks muutumas. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli riigis 181 elaniketa asulat.[15] Kõige arvukamalt on neid Gabrovo piirkonnas (57 2001. aastal), Veliko Tarnovo piirkonnas (34), Kǎrdžali, Blagoevgradi, Burgasi ja Loveči piirkonnas. Võib väita, et mõnedele Bulgaaria küladele on saatuslikuks saanud väljaränne välismaale, peamiselt Ühendkuningriiki, samuti teistesse Euroopa Liidu riikidesse, endistesse Nõukogude Liidu riikidesse, ja isegi Iisraeli ja Jaapani.

Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viivikonna ja Sirgala on endised kaevanduslinnad. Linnade elanikkond hakkas vähenema pärast põlevkivivarude lõppemist ja kaevanduste rajamist üha rohkem ida poole.[16]

Hispaania[muuda | redigeeri lähteteksti]

Belchite, Hispaania

Kesk-Hispaanias on palju kummitusasulaid, enamik nende endistest elanikest kolis linnapiirkondadesse pärast 1960. aastaid.

Zaragoza provintsis asuvad Belchite on üks tuntuim kummituslinn Hispaanias. Enne 1930 oli Belchite kasvav linn, paljude teenustega. Hispaania kodusõja ajal hävines Belchite täielikult. Selle asemel, et linn rekonstrueerida, otsustas diktaator Franco Belchite'i vanalinna varemetesse jätta lahingu mälestusmärgiks. 1964. aastal, kui viimased elanikud Belchite Nuevo'sse (asub vana linna kõrval) koliti, oli linn täiesti inimtühi. Varemeid külastab aastas üle 10 000 turisti.

Horvaatia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Horvaatia mõne serbia-horvaadi regiooni, näiteks Lika ja Banovina elanikud põgenesid iseseisvussõja (1991–1995) eest. Javorníku küla lähedal asuv Licka Jesenica, mis üheks näiteks, on täiesti mahajäetud. Ka Hvar saarel asuv Grablje küla on mahajäetud.

Iirimaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmed asulad Iirimaal muutusid kummituslinnadeks 19. sajandi teisel poolel, eriti riigi lääneosas, kus majanduslanguse tagajärjel oli näljahäda. Kummituslinnad hõlmavad nüüd enamasti vaid varemeid. Tuntud kummituslinnad on Achill Island Clare'i krahvkonnas. Montpelier Hilli lähedal Wicklowi mägedes asuvad lossivaremed. Great Blasketi saar oli asustatud kuni 1953. aastani, kui Iiri valitsus otsustas, et ei suuda enam allesjäänud elanike ohutust tagada.

Kirrary küla Dingle'i poolsaarel loodi filmi "Ryan's Daughter" jaoks. Küla ehitati kivist, et see peaks tormidele vastu. Tühi küla jäi peale filmimise lõppu mõneks ajaks alles kuni see lammutati; ainult küla läbiv tee on endiselt nähtav.

Itaalia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Craco Itaalias

Lõuna-Tiroolis asuvas Reschensee's (järv) asub kummituslinn järves. Seoses linnastumisega üsna palju väikseid külasid Apenniini mägedes hüljatud.

Basilicatas asuv Craco (Matera provintsis) hüljati 20. sajandi keskel maavärinate ja väljarände tõttu. Hüljatud linnas Cracos on filmitud mitmeid filme, näiteks "Sündimise lugu" (režii Catherine Hardwicke)[17], "Kristuse kannatused" (Mel Gibson)[18] ja "007: Veidi lohutust" (Marc Forster).[19]

Kreeka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Spinalonga saart võib nimetada kummituslinnaks. 20. sajandil hüljati saarel viimane Euroopa pidalitõbiste koloonia, kui kõik selle elanikud terveks said. 1962. aastaks polnud saarel enam püsielanikke. Viimastel aastatel on Spinalonga muutunud turismimagnetiks, kus inimesed külastavad viimast suletud pidalitõbiste kolooniat Euroopas.

Läti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Skrunda-1 Lätis on endine Nõukogude sõjaväelinnak, mis on nüüd kummituslinn. 2010. aastal toimunud oksjonil müüdi see Aserbaidžaani kodanikule. Skrunda-1 koosneb neljast krundist kogupindalaga 45,1 hektarit. Territooriumil paikneb 70 hoonet, mille hulgas on 10 elumaja, lasteaed, hotell, klubi ja mitmed majandushooned.[20]

Muud endised Nõukogude vabariigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Agdam Aserbaidžaanis

Peale Prõpjati on palju mahajäetud linnu ja asulaid Põhja-Venemaal (Komi, Taymyr, Tšuktši, Iultin). On mitmeid linnu, mis on rajati Nõukogude koonduslaagrite jaoks. Kuna enamik GULAGi rajatistest hüljati 1950, hüljati ka linnad. Üks selline linn asub endise GULAGi laagris: Butugychag (nimetatakse ka Alam Butugychag). Norras Teravmägedes on mitmeid Nõukogude asulaid, mis on mahajäetud, näiteks Grumant. Teised linnad on mahajäetud deindustrialiseerimise ja majanduskriiside ning 1990. aastatel toimunud konfliktide tõttu. Ağdam Aserbaidžaanis on üks näide sellest. Veelgi pooleldi mahajäetud linnu asub Gruusias Abhaasias, näiteks Tkvarcheli ja Ochamchire.

Euroopas hävitati 1940 paljud hilisemate Nõukogude Liidu vabariikide külasid II maailmasõja ajal.

Norra[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pyramiden (taani, rootsi ja norra keeles tähendab "püramiidi", vene: Пирамида) oli vene söekaevandus Teravmägedes Norras. Pyramiden asutati Rootsi poolt 1910 ning müüdi Nõukogude Liidule 1927. Asula elanikkond oli 1000 inimest, hüljati 1990. aastate lõpus ja on nüüd kummituslinn.

Poola[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loode-Poolas asub Kłomino (Borne Sulinowo lähedal; Vene nimi – Gródek \ Гродек) kummituslinn. See ehitati Nõukogude sõdurite ja nende perede poolt. Elanikkond oli umbes 5000. See jäeti täiesti maha 1992. aastal pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Praegu elavad seal vaid üksikud pered, aga on plaanis linna elanike arv taastada.

Saksamaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvukalt väikseid linnu ja külasid hävitati täielikult endistel Saksamaa idapoolsetel aladel Teise maailmasõja ajal. Sõja järel ehitati paljud väiksemad asulad taas üles ning asustati uuesti.

Serbia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Serbias on paljud külad täiesti mahajäetud, peamiselt halbade elutingimuste tõttu, eriti riigi ida- ja lõunaosas.

Soome[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soomes, mis on üks kõige hõredamalt asustatud riike maailmas ning kus enamik inimesi elab suuremates linnades, on mõned külad Vene piiri lähedal ja Lapimaal mahajäetud.

Suurbritannia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Knaptoft oli varem edukas põllumajandus küla, enne seda, kui linna maast sai lammaste karjamaa. Tänapäeval asub külas veel endise kiriku varemed ning surnuaed. Veehoidlate loomine on viinud uppumisele palju külasid. Näiteks Mardale Greeni, Ashoptoni ja Derwenti külad uppusid Ladyboweri veehoidla ehitamisel. Walesi asuv küla Capel Celyn uppus Llyn Celyni veehoidla rajamisel. Nant Gwrtheyrni küla põhja-Walesis hüljati 1950. aastal, kuna külasse ei vii ühtegi teed.

Väljendit "D-küla" kasutatakse, et kirjeldada kaevandusküla, mille elanikud asulast lahkuvad, kui söekaevandus suletakse.

Tšehhi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšehhi pealinnast Prahast 30 kilomeetri (19 miili) kaugusel asub Milovice kummituslinn. Milovice koosneb kahest osast, Milovice-Mladá ja Milovice-Boží Dar, mis olid okupeeritud Nõukogude Liidu sõdurite ja nende perede poolt. Milovice oli asustamata pärast Velveti revolutsiooni. Elanike arv oli umbes 20 000. Tänapäeval on Milovice keskosa Mladá taastatud ja seal elab palju noori inimesi. Lähedal asuv Boží Dari lennujaam on täielikult hüljatud.

Ukraina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimtühi Prõpjat

1986. aastal toimunud Tšornobõli katastroofi ajal hüljati Tšornobõl ja mitmed teised lähistel asuvad linnad.

Prõpjat on üks suurimaid kummituslinnu. Prõpjat ehitati Tšornobõli tuumaelektrijaama töötajate majutamiseks. Kõrgajal elas linnas üle 50 000 elaniku; kogu linn hüljati pärast Tšornobõli katastroofi. Erinevalt lähistel asuvast Tšornobõlist on Prõpjat täiesti tühi.

Tšernobõli keelutsoonis asub mitmeid kummituslinnu ja sõjaväerajatisi. Pärast Tšornobõli katastroofi evakueeriti suur ala Ukrainas ja Valgevenes. See hõlmas üsna vähesel määral linnu ja külasid samuti mõnd rajatist, näiteks radarijaama "vene rähn". Mõnedest neist linnadest olid suuremalt jaolt lammutatud saastumise tõttu, kuid enamikest on alles jäänud jäänused ning mõned on veel täiesti puutumata. See ala on inimestele suletud, kuid õigete paberite ettenäitamisel pääseb seda ala külastama.

Ungari[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sajad külad hüljati Osmanite impeeriumi sõdade käigus Ungari kuningriigis 16–17. sajandil. Suurem osa neist pole enam mitte kunagi taasasustatud, kuigi vähesel määral hoonete varemeid on alles. Tänapäeval asub vähe tõelisi hüljatuid linnu Ungaris, vaid näiteks Derenki (mahajäetud 1943) ja Nagygéci (mahajäetud 1970) küla. Tänapäeval on üks suuremaid kummituslinnade tekke põhjuseks maaelanike asumine linnadesse ja selle tagajärjel ähvardab paljusid külasid hülgamine. Esimine küla, mis kuulutati "surnuks" oli 1970. aastate lõpul Gyűrűfű, kuid hiljem asustati see taas ja sellest sai ökoküla.

Okeaania[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lääne-Austraalias asuvast Wittenoomist sai kummituslinn pärast sealsete sinise asbesti (kroküdoliit) kaevanduste sulgemist.

Austraalia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarnaselt USA-le ja Kanadale on Austraalia kummituslinnad tekkinud kaevanduste sulgemise ja raudteede ümbersuunamise tagajärjel. Nad on levinud üle riigi ja asuvad igas osariigis ning territooriumil. Mõned kummituslinnad on näiteks; Cassilis Victorias, Farina Lõuna-Austraalias, Newnes ja Joadja Uus-Lõuna-Walesis, Gwalia, Goldsworthy, Cossack ja Wittenoom Lääne-Austraalias. Ravenswood põhja Queenslandis oli kummituslinn mitmed aastad, tänu vähenenud kulla kaevandusele, kuid kulla taasavastamine on aidanud kaasa linna majanduse kasvule ja linna taaselustumisele.

Uus-Lõuna-Walesis asuv Old Adaminaby on näide uppunud linnast, mis on taas nähtav pärast vee alanemist.[21]

Uus-Meremaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurem osa kummituslinnu on Uus-Meremaal endised kaevanduslinnad. Tähelepanu väärsem Otago ringkonnas asuv Macetown.

Kelso hüljati pärast mitmeid üleujutusi 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate algul.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Ghost Town Types and Code of Ethics". Legends of America. Kasutatud 18. august 2013.
  2. "Hispaania gripi saladus hakkas hargnema". Eesti Päevaleht, 27. jaanuar 2007.
  3. (2006) "Birds and conservation significance of the Namib Desert's least known coastal wetlands: Baia and Ilha dos Tigres, Angola". African Journal of Marine Science 28 (3&4): 713–717. 
  4. Unknown Africa-Ilha dos Tigres
  5. Goma
  6. "Massacre haunts CAR villagers", BBC (2008-12-18). Vaadatud 2008-12-18. 
  7. "Deserted villages and abandoned lives", BBC (2008-12-15). Vaadatud 2008-12-18. 
  8. Santcross, Nick; Ballard, Sebastian; Baker, Gordon. Namibia Handbook: The Travel Guide. Footprint Books. Vaadatud 2008-05-24. 
  9. Jaishankar, C. (24 December 2005). "Memory of the disaster still lingers", The Hindu. 
  10. http://www.worldwisewanderer.com/articles/oman_002.html
  11. "HDB 'ghost town' abandoned for years because of banana tree king?". STOMP, 27. jaanuar 2007.
  12. Geçim sıkıntısı 'hayalet köy' yarattı CNNTurk.com. Retrieved 2010-03-11.
  13. http://www.netstate.com/states/symb/towns/ca_gold_rush_ghost_town.htm
  14. Bruce Ramsey, Ghost Towns of British Columbia", Mitchell Press, Vancouver (1963–1975)
  15. "Bulgaria's population is 7.3 million – official 2011 census results" (July 21, 2011). Vaadatud August 21, 2012. 
  16. "Viivikonna viimased asukad: Aga kuhu meil minna?". Reporter.ee, 6. aprill 2008.
  17. www.imdb.com. "Filming locations for Nativity". Vaadatud 24 May 2011. 
  18. www.imdb.com. "Filming locations for The Passion of the Christ". Vaadatud 24 May 2011. 
  19. www.imdb.com. "Filming locations for Quantum of Solace". Vaadatud 24 May 2011. 
  20. Läti kummituslinn müüdi aserbaidžaanlasele DELFi.ee
  21. "Drought uncovers Australia's drowned town". News.brisbanetimes.com.au. Vaadatud 25. august 2008.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]