Bezdězi loss

Allikas: Vikipeedia
Bezdězi loss linnulennult
Lossi peasaali interjöör
Luuletaja Karel Hynek Mácha joonistus lossist, 1833–1834

Bezdězi loss (tšehhi keeles Hrad Bezděz, saksa keeles Burg Bösig) on 13. sajandist pärinev, tänapäeval varemeis gooti kõrgendikukindlus, mis asub Česká Lípast 20 kilomeetrit kagus Põhja-Böömimaal Libereci maakonnas. Ehitati 1260.–1280. aastatel Otakar II Přemysli käsul, purustati Kolmekümneaastases sõjas.

Ehitatuna Velký Bezdězi fonoliitkünkale 604 meetri kõrgusele merepinnast, oli see enne varemeteks muutumist üks tähtsamaid kindlusi Tšehhi aladel ja kuninglik residents, mis kinnistus kohalikku maastikku olulise maamärgina. Keeruka ligipääsetavuse pärast on kindlus säilitanud siiani oma keskaegse väljanägemise.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Käsu rajada kindlus andis 1264. aastal Böömimaa kuningas Otakar II. Uus loss võttis üle varasema Houska kindluse funktsiooni, mis väiksuse tõttu kuninga vajadusi enam ei rahuldanud. Veidi aega pärast kindluse valmimist hoiti siin 1279. aastal vangis Otakari poega, kümneaastast troonipärijat Vaclavi (Vaclav II) ja tema ema Kunigunde von Halitschit (1245–1285). Tšehhi krooni maade hulka kuulus Bezděz 1420. aastani.[1]

Pärast Valgemäe lahingut läks kindlus Albrecht von Wallensteini valdusse. 1620. aastatel hakkas ta lossi suuremaks kindluseks ümber ehitama, kuid paari aasta pärast töö katkes. 1627. aastal otsustas ta, et loss võiks saada elupaigaks Montserrati kloostri benediktlastele, kes 1666. aastal tõid sinna Montserrati Jumalaema pühakuju koopia ja muutsid koha paljudeks aastateks neitsi Maarjale pühitsetud palverännupaigaks. Klooster tegutses usukeskusena 1785. aastani, mil see keiser Joseph II käsul ordu laialisaatmise järel hüljati[2]. Alates 19. sajandi keskpaigast on kindlust ulatuslikult restaureeritud.[3]

Muud[muuda | muuda lähteteksti]

Bezdězi loss on oma asukoha ja maalilise välimusega inspireerinud paljusid kunstnikke, tuntuimad neist 19. sajandi tšehhi romantismi luuletaja Karel Hynek Mácha (jutustus "Večer na Bezdězu", 1834)[4] ja helilooja Bedřich Smetana (ooperid "Braniboři v Čechách" – "Brandenburglased Böömimaal' ja "Tajemství" – "Saladus").

Viited[muuda | muuda lähteteksti]