Bella Ahmadulina

Allikas: Vikipeedia
Bella Akhmadulina.jpg

Bella Ahhatovna Ahmadulina (vene Белла Ахмадулина; 10. aprill 1937 Moskva29. november 2010 Peredelkino) oli vene poetess, kes Jossif Brodski arvates oli tuntuim kaasaegne vene keeles kirjutav poeet.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ahmadulina sündis tatari-itaalia päritolu peres. Tema kirjandustegevus algas koolipõlves, mil ta osales ajakirjanikuna Moskva ajalehe Metropol töös. Luuleoskusi õpetas talle Jevgeni Vinokurov. Ahmadulina esimesed luuletused ilmusid 1955. aastal ajakirjas Oktjabr, ning need leidsid sooja vastuvõtu ortodokssete Nõukogude luuletajate poolt.

Pärast kooli jätkas ta õpinguid Gorki Kirjandusinstituudis, mille lõpetas 1960.

Aastal 1962 avaldas ta esimese luulekogu "Струна". Mitmetest tema hiljem avaldatud luuletustest on kirjutatud populaarseid laule.

Ahmadulina luuletustes on kesksel kohal sõprus, armastus, inimsuhted. Ta on kirjutanud paljudest vene luuletajatest esseid ja teinud tõlkeid. Oma kirjutistes kajastab ta väga harva poliitikat, kuigi nooruses toetas ta dissidente.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1954 abiellus ta Jevgeni Jevtušenkoga, 1960. aastal Juri Nagibiniga.

Aastast 1974 oli ta abielus vene artisti Boriss Messereriga. Neil oli elamu Peredelkinos ja stuudio Moskvas.

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Jelena Skulskaja, "Õhtusöök trellide taga Bella Ahmadulinaga" – KesKus 2001, nr 9, lk 26; ilmunud ka Jelena Skulskaja kogumikus "Siilid udus", Tallinn 2006, lk 12–15

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]