Vaba kultuur

Allikas: Vikipeedia

"Vaba kultuur" (algse pealkirjaga "Free Culture: How Big Media Uses Technology and the Law to Lock Down Culture and Control Creativity", pehmekaanelises väljaandes "Free Culture: The Nature and Future of Creativity") on USA õigusfilosoofi ja aktivisti Lawrence Lessigi tuntuim ja mõjukaim raamat, mis pani aluse vaba kultuuri liikumisele.

Teos avaldati internetis 25. märtsil 2004 Creative Commonsi litsentsi all CC-Attribution/Non-commercial (by-nc 1.0).

Raamat kirjeldab, kuidas USA autoriõigus on 1974. aastast märgatavalt laienenud viies tähtsas mõõtmes:

  • kestus (32 aastalt 95 aastale);
  • ulatus (kirjastajaist sisuliselt igaüheni);
  • haare (igale arvutivaatele);
  • kontroll (hõlmates "tuletatud teosed", mis on määratletud nii laialt, et autoriõiguse omanikud võiksid praktiliselt kogu uue sisu kohtusse kaevata, kuna see põhineb millelgi varasemal);
  • meediatööstuse koondumine ja põimumine.

Samuti näitab see, kuidas meediatööstus on õigussüsteemi edukalt ära kasutanud, et piirata suurte meediakorporatsioonide konkurentide tegevust kohtuasjadega:

  • üliõpilaste vastu ligi 100 miljardi dollari eest, kuna nende parandused otsimootoritele lasid inimestel leida kergemini ülikooli sisevõrgus autoriõigusega kaitstud muusikafaile, mille teised olid pannud oma avalikesse kaustadesse;
  • juristide vastu, kes kinnitasid MP3.com-ile, et nende arvates on legaalne, kui kasutaja striimib mp3-faile arvutitesse, kuhu ta on sisse loginud;
  • riskikapitalistide vastu, kes rahastasid Napsteri failijagamisteenust.

Tulemuseks on õiguslik ja majanduslik keskkond, mis summutab "teaduse ja kasulike kunstide arengu", ehkki see on USA põhiseaduses otsesõnu määratletud autorikaitse eesmärgina. Tänapäeval ei pruugi enam olla võimalik luua uut Miki-Hiirt, sest suur osa algseis Miki-Hiire multikaid kasutatud motiividest pärinesid varasematest autoriõigusega kaitstud teostest ning olid seega "tuletatud teosed".

Kriitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

The New York Timesis ilmunud arvustuses kirjutas Adam Cohen, et "Vaba kultuur" on "võimsalt argumenteeritud ja tähtis analüüs", milles Lessig veenvalt väidab, et me oleme kultuurilise vaesumise kriisis. Samas nentis ta, et "pärast meile selle sõnumi edastamist 300 lehekülje sügavusel tema raamatus" ei vii Lessig tööd lõpuni ning tema ettepanekud on nii "ebapraktilised kui ka poliitiliselt saavutamatud".[1]

David Posti väitel näitab Lessig, et "vaba kultuur" on alati olnud osa meie vaimsest pärandist, ning valgustab pinget juba loodu ja veel loomatu vahel. Ehkki Post nõustub üldiselt Lessigi argumentatsiooniga, kinnitab ta, et autoriõigus on omandiõigus ja "omandiõigus on üldjuhul õige asi" ning vaidluse sellele küljele ei pööra Lessig raamatus piisavalt tähelepanu.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Cohen, Adam (4 April 2004). "The Intellectual Imperialists". The New York Times. 
  2. Post, David. "Free Culture vs. Big Media". Free Culture vs. Big Media. Vaadatud 26 February 2012. 

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]