Augusta (Saksi-Gotha printsess)

Allikas: Vikipeedia
Augusta of Saxe-Gotha, Princess of Wales by Charles Philips.jpg

Augusta, Saksi-Gotha printsess, Walesi printsess (alates 1751 Walesi leskprintsess) (30. november 1719, Gotha, Saksamaa8. veebruar 1772, Carlton House, Inglismaa) oli Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogi Friedrich II ja Anhalt-Zerbsti Magdalena Augusta tütar. Ühtlasi oli ta Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninga George III ema.

Abielu[muuda | redigeeri lähteteksti]

17. aprillil 1736 abiellus Augusta St Jamesi palee Chapel Royal'is, Suurbritannia ja Iirimaa kuninga ning Hannoveri kuurvürsti George II poja, Walesi prints Frederickuga (1707–1751).

Augusta oli abielludes 16-aastane ega osanud peaaegu üldse inglise keelt. Hoolimata abikaasade 20-aastasest vanusevahest tundus abielu olevat õnnelik. Abielust sündis üheksa last.

Paari esimene laps sündis St Jamesi palees pärast seda, kui Frederick oli sundinud sünnitusvaludes naist reisima sinna Hampton Courtist. Põhjuseks oli see, et Frederick ei tahtnud oma vihatud vanemaid sünnituse juurde.

Abielu algusest peale oli Augusta pingelistes suhetes Fredericki vanematega. Kui pärast Fredericki surma nimetati Augusta tulevaseks regendiks, põhjustas see poliitilise poleemika. Teda hakkas mõjutama ta vanima poja õpetaja, John Stuart, 3. Bute'i hertsog, ning kuulujuttude järgi olevat neil olnud romaan. Sellele andis ainest seik, et õpetaja külastas oma õpilast tagaukse kaudu. Nii Augustat ja kui John Stuartit häbistati ajakirjanduses. Isegi pärast George III troonile saamist ei lakanud Augustat alandavad jutud.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Augusta suri 52-aastaselt Carlton House'is kõrivähki ning ta matuserongkäiku segasid tülinorijad, kes karjusid solvanguid.

Kew palee aiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast abikaasa surma laiendas Augusta Kew' palee aedu ning sir William Chambers ehitas aedadesse erinevaid majakesi. Praeguseni on säilinud neist 1761. aastal ehitatud Hiina pagood