Audru kihelkond

Audru kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Audern) oli ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangus Pärnu kreisis.

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Muinasajal kuulus Audru ja selle ümbruskond Soontagana muinaskihelkonda ja Läänemaa koosseisu. Vana-Pärnu rajamise järel (1251) aga Vana-Pärnu kihelkonda.^[1]

Audru kirikukihelkond eraldati 1636. aastal Pärnu-Eliisabeti kihelkonna maadest.^[2]

Audru kihelkonna suuremad külad Audru ja Lavassaare kõrval olid 20. sajandi alguseks Jõõpre, Oara, Malda, Kõima, Kihlepa, Lindi, Kabriste, Saulepa, Põldeotsa.^[1]

Audru kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes viis mõisat: üks kirikumõis, üks rüütlimõisast peamõis koos ühe kõrvalmõisaga ja kaks riigimõisat, lisaks kaks karjamõisat.^[2]

Audru kirikumõis (Pastorat Audern)
Audru (Audern) rüütlimõis
Jõõpre (Jaepern) riigimõis
Lindi (Woldenhof), Audru kõrvalmõis
Võlla (Wölla) riigimõis

Audru kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Audru kihelkonnakoolid[muuda | muuda lähteteksti]

Vene õigeusu Jõõpre kihelkonnakool

Audru kihelkonna kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Audru kihelkonna pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakorjaja käis korjamismatkal Audru kihelkonnas 1920. aastal. Sellelt korjamismatkalt pärineb suur osa muuseumi kogudes olevaid esemeid, eelkõige rahvariideid.^[3]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna maad jäävad tänapäeval tervikuna Pärnu maakonna aladele. Kihelkonna ala kattub kahe kolmandiku ulatuses Pärnu linna maadega. Põhja pool kuulub väike ala Põhja-Pärnumaa vallale.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,0 ^1,1 "Audru kihelkond lõigati Pärnu küljest lahti" Pärnu Postimees, 20. detsember 2009
↑ ^2,0 ^2,1 Audru kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 21. märts 2012)
↑ Audru kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 21. märts 2012)