Arutelu:Keskmurde kirderühm

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tekst lehelt Viru maamurrakud:

Virumaa maamurrakud ehk keskmurde kirderühm [1] on Virumaal ja Harjumaal kõneldud põhjaeesti keskmurde murrakurühm. Selle moodustasid Jõelähtme ja Kuusalu maapoolsed osad, Kadrina põhjaosa, Haljala lõunaosa, Rakvere põhjaosa, Viru-Jaagupi põhjaosa ja Iisaku loodeosa murrakud.[2]

Neil on hulk ühisjooni kirderannikumurdega. Mõned neist isoglossidest ulatuvad üle Virumaa piiride.[3][4]


Ülevirumaalisi ühisjooni[muuda lähteteksti]

  1. vaheldus p ~ B : v mitte üksi pika vaid ka lühikese silbi järel (saBa : sava, rebima : revittuD). (Seda esineb kogu kirderannikumurde ja Viru maamurde alal, aga ka Järva ja Harju-Jaani murrakuis ning teistes läänemeresoome keeltes.) [5]
  1. vaheldus ŋG : ŋŋ (kaŋŋas : kaŋGa). (Seda esineb kogu kirderannikumurde alal, aga ka Harju-Jaani, Kadrina põhjaosa, Väike-Maarja põhjaosa, Viru-Jaagupi, Kuusalu ja Rakvere keskmurde murrakuis, saarte murdes ning teistes läänemeresoome keeltes.) [6]
  1. muutus ht > st kaugemal sõnas (unestama, valestama). (Seda esineb kogu kirderannikumurde ja Viru maamurde alal, aga ka vadja keeles.) [7]
  1. st > ss assimilatsioon se-, ske-, kse-verbide da-infinitiivis ja impersonaali olevikus (juossa, lassa, pessä). (Seda esineb kogu kirderannikumurde ja Viru maamurde alal, aga ka Ambla murrakuis, Soome kagumurdeis, vadja, isuri ja karjala keeles.) [8]
  1. ü püsinud diftongeerumata. (Seda esineb kogu kirderannikumurde alal, aga ka Väike-Maarja, Rakvere ja osalt Simuna murrakuis, saarte murdes ning teistes läänemeresoome keeltes.) [9]
  1. i- ja u-lõpulised diftongid on püsinud nii lahtises kui kinnises silbis. (Seda esineb kogu kirderannikumurde ja Viru maamurde alal, aga ka Jüri ja Kuusalu keskmurde murrakuis ning Soome keeles.) [10]
  1. sisekao sage puudumine, eriti ne- ja line-adjektiivides. (Seda esineb kogu kirderannikumurde alal, aga ka Harju-Jaani, Kadrina, Väike-Maarja, Viru-Jaagupi ja Kuusalu keskmurde murrakuis.) [11]
  1. tugevaastmeline essiiv, murrakuti nna-lõpuline (Seda esineb kogu kirderannikumurde alal, aga ka Harju-Jaani, Ambla põhjaosa, Kadrina põhjaosa, Väike-Maarja, Viru-Jaagupi, Rakvere ja Kuusalu keskmurde murrakuis ning Soome keeles.) [12]
  1. komparatiivi tunnus mB, obliikvakäändeis m ~ mm, kaasrõhulises asendis ainsuse osastava lõpus mBa, mitmuse osastava lõpus mBi (Seda esineb kogu kirderannikumurde ja Viru maamurde alal, Ambla põhjaosa murrakus, lõunaeesti ja teistes läänemeresoome keeltes.) [13]
  1. komparatiivi tunnus mB, obliikvakäändeis m ~ mm, kaasrõhulises asendis ainsuse osastava lõpus mBa, mitmuse osastava lõpus mBi (Seda esineb kogu kirderannikumurde ja Viru maamurde alal, Ambla põhjaosa murrakus, lõunaeesti ja teistes läänemeresoome keeltes.) [14]
  1. kse tunnuseta impersonaali olevik rööbiti ''kse- ~ sse-''lisega (Seda esineb kogu Viru maamurde alal, aga ka Harju-Jaani, Jõelähtme ja Kuusalu keskmurde murrakuis.) [15]
  1. kesksõnad lähenD ~ lähänD ~ lähnD, nähenD ~ nähänD ~ nähnD ~ näht, tehenD ~ tehnD ~ teht (Seda esineb kogu kirderannikumurde ja Viru maamurde alal, aga ka idamurdes ja teistes läänemeresoome keeltes.) [16]

Viited[muuda lähteteksti]

  1. ↑ Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg "Eesti murded ja kohanimed", Tallinn 2002, lk 53
  2. ↑ Ibid. lk 146
  3. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317
  4. ↑ M. Must 1965. Keskmurde tekstid. (Eesti murded II), lk 18-21
  5. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317 ja 1.3.3.1.
  6. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317 ja 1.4.
  7. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317 ja 1.10.2.
  8. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317 ja 1.11.1.
  9. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317 ja 25.1.
  10. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317 ja 27., 28.1.
  11. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317 ja 39.1.2.
  12. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 ja 52.
  13. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 ja 45.4, 46.3.1, 59.1.
  14. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 ja 45.4, 46.3.1, 59.1.
  15. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 ja 67.1.1-67.1.4, 67.2.
  16. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 ja 71.1.2.

Kirjandust[muuda lähteteksti]

  • Mari Must ja Aili Univere. Põhjaeesti keskmurre. Häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni. Eesti Keele Sihtasutus 2002 (Eesti Keele Instituudi toimetised 10)
  • Must, Mari 1987. Kirderannikumurre: häälikuline ja grammatiline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Helisalvestused[muuda lähteteksti]

  • Eesti murdepalu. Koostanud Jüri Viikberg. Tehniline teostus Toivo Peegel. Eesti Keele Instituut 2000. Laserplaat on vinüülplaadi /Eesti murdepalu/ (1975) järglane ja mahutab kümme murdejutustust kümnelt keelejuhilt üle Eesti.

Välislingid[muuda lähteteksti]

Andres 21. märts 2010, kell 13:15 (EET)[vasta]

teemakohane, ent raskesti leitav arutelu, mis on pooleli: Arutelu:Viru maamurrakud--Bioneer1 (arutelu) 27. aprill 2014, kell 21:40 (EEST)[vasta]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Keskmurde_kirderühm&oldid=3900598"