Arutelu:Keskmurde kirderühm

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tekst lehelt Viru maamurrakud:

Virumaa maamurrakud ehk keskmurde kirderühm [1] on Virumaal ja Harjumaal kõneldud põhjaeesti keskmurde murrakurühm. Selle moodustasid Jõelähtme ja Kuusalu maapoolsed osad, Kadrina põhjaosa, Haljala lõunaosa, Rakvere põhjaosa, Viru-Jaagupi põhjaosa ja Iisaku loodeosa murrakud.[2]

Neil on hulk ühisjooni kirderannikumurdega. Mõned neist isoglossidest ulatuvad üle Virumaa piiride.[3][4]


Ülevirumaalisi ühisjooni[muuda lähteteksti]

  1. vaheldus p ~ B : v mitte üksi pika vaid ka lühikese silbi järel (saBa : sava, rebima : revittuD). (Seda esineb kogu kirderannikumurde ja Viru maamurde alal, aga ka Järva ja Harju-Jaani murrakuis ning teistes läänemeresoome keeltes.) [5]
  1. vaheldus ŋG : ŋŋ (kaŋŋas : kaŋGa). (Seda esineb kogu kirderannikumurde alal, aga ka Harju-Jaani, Kadrina põhjaosa, Väike-Maarja põhjaosa, Viru-Jaagupi, Kuusalu ja Rakvere keskmurde murrakuis, saarte murdes ning teistes läänemeresoome keeltes.) [6]
  1. muutus ht > st kaugemal sõnas (unestama, valestama). (Seda esineb kogu kirderannikumurde ja Viru maamurde alal, aga ka vadja keeles.) [7]
  1. st > ss assimilatsioon se-, ske-, kse-verbide da-infinitiivis ja impersonaali olevikus (juossa, lassa, pessä). (Seda esineb kogu kirderannikumurde ja Viru maamurde alal, aga ka Ambla murrakuis, Soome kagumurdeis, vadja, isuri ja karjala keeles.) [8]
  1. ü püsinud diftongeerumata. (Seda esineb kogu kirderannikumurde alal, aga ka Väike-Maarja, Rakvere ja osalt Simuna murrakuis, saarte murdes ning teistes läänemeresoome keeltes.) [9]
  1. i- ja u-lõpulised diftongid on püsinud nii lahtises kui kinnises silbis. (Seda esineb kogu kirderannikumurde ja Viru maamurde alal, aga ka Jüri ja Kuusalu keskmurde murrakuis ning Soome keeles.) [10]
  1. sisekao sage puudumine, eriti ne- ja line-adjektiivides. (Seda esineb kogu kirderannikumurde alal, aga ka Harju-Jaani, Kadrina, Väike-Maarja, Viru-Jaagupi ja Kuusalu keskmurde murrakuis.) [11]
  1. tugevaastmeline essiiv, murrakuti nna-lõpuline (Seda esineb kogu kirderannikumurde alal, aga ka Harju-Jaani, Ambla põhjaosa, Kadrina põhjaosa, Väike-Maarja, Viru-Jaagupi, Rakvere ja Kuusalu keskmurde murrakuis ning Soome keeles.) [12]
  1. komparatiivi tunnus mB, obliikvakäändeis m ~ mm, kaasrõhulises asendis ainsuse osastava lõpus mBa, mitmuse osastava lõpus mBi (Seda esineb kogu kirderannikumurde ja Viru maamurde alal, Ambla põhjaosa murrakus, lõunaeesti ja teistes läänemeresoome keeltes.) [13]
  1. komparatiivi tunnus mB, obliikvakäändeis m ~ mm, kaasrõhulises asendis ainsuse osastava lõpus mBa, mitmuse osastava lõpus mBi (Seda esineb kogu kirderannikumurde ja Viru maamurde alal, Ambla põhjaosa murrakus, lõunaeesti ja teistes läänemeresoome keeltes.) [14]
  1. kse tunnuseta impersonaali olevik rööbiti ''kse- ~ sse-''lisega (Seda esineb kogu Viru maamurde alal, aga ka Harju-Jaani, Jõelähtme ja Kuusalu keskmurde murrakuis.) [15]
  1. kesksõnad lähenD ~ lähänD ~ lähnD, nähenD ~ nähänD ~ nähnD ~ näht, tehenD ~ tehnD ~ teht (Seda esineb kogu kirderannikumurde ja Viru maamurde alal, aga ka idamurdes ja teistes läänemeresoome keeltes.) [16]
  1. Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg "Eesti murded ja kohanimed", Tallinn 2002, lk 53
  2. Ibid. lk 146
  3. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317
  4. M. Must 1965. Keskmurde tekstid. (Eesti murded II), lk 18-21
  5. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317 ja 1.3.3.1.
  6. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317 ja 1.4.
  7. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317 ja 1.10.2.
  8. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317 ja 1.11.1.
  9. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317 ja 25.1.
  10. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317 ja 27., 28.1.
  11. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317 ja 39.1.2.
  12. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 ja 52.
  13. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 ja 45.4, 46.3.1, 59.1.
  14. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 ja 45.4, 46.3.1, 59.1.
  15. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 ja 67.1.1-67.1.4, 67.2.
  16. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 ja 71.1.2.

Kirjandust[muuda lähteteksti]

  • Mari Must ja Aili Univere. Põhjaeesti keskmurre. Häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni. Eesti Keele Sihtasutus 2002 (Eesti Keele Instituudi toimetised 10)
  • Must, Mari 1987. Kirderannikumurre: häälikuline ja grammatiline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Helisalvestused[muuda lähteteksti]

  • Eesti murdepalu. Koostanud Jüri Viikberg. Tehniline teostus Toivo Peegel. Eesti Keele Instituut 2000. Laserplaat on vinüülplaadi /Eesti murdepalu/ (1975) järglane ja mahutab kümme murdejutustust kümnelt keelejuhilt üle Eesti.

Välislingid[muuda lähteteksti]

Andres 21. märts 2010, kell 13:15 (EET)[vasta]


teemakohane, ent raskesti leitav arutelu, mis on pooleli: Arutelu:Viru maamurrakud--Bioneer1 (arutelu) 27. aprill 2014, kell 21:40 (EEST)[vasta]