Arukuklane

Allikas: Vikipeedia
Arukuklane
A Formica rufa sideview.jpg
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Klass: Putukad Insecta
Selts: Kiletiivalised Hymenoptera
Sugukond: Sipelglased Formicidae
Perekond: Kuklane Formica
Liik: Arukuklane
Ladinakeelne nimetus
Formica rufa

Arukuklane (ka metsakuklane, Formica rufa) on sipelglaste sugukonda kuklase perekonda kuuluv putukas.

Arukuklane on Eestis looduskaitsealune loomaliik.

Töösipelgas võib olla 8–10 millimeetrit pikk.

Arukuklased suudavad vaenlase pihta sipelghapet pihustada. Sipelghappe eraldas esimest korda inglise loodusteadlane John Ray 1671, destilleerides suurt hulka purustatud arukuklasi.

Arukuklased toituvad põhiliselt pesa lähedalt leitud selgrootutest, eriti ümbritsevatelt puudelt korjatud lehetäidest, ehkki nad on ka laibasööjad. Sellepärast on arukuklast mõnele poole loodusliku kahjuritõrjena sisse viidud.

Sipelgad on metsade kõige kasulikumad putukad. Nendes metsades, kus on palju sipelgapesi, ei esine kunagi paljude kahjurputukate – puude okkaid ja lehti närivate vaablaste, vaksikute ja öölaste masspaljunemise puhanguid. Keskmiste mõõtmetega sipelgakoloonia kaitseb metsa veerandil hektaril, aga suure, sageli kuni 2 meetri kõrguse pesa elanikud rohkem kui tervel hektaril. Nende metsade kaitseks, kus varem ei olnud sipelgaid, asustatakse neid sinna kunstlikult. [1]

Arukuklase pesakuhilas on õhuniiskus püsiv. Kuhila kuju ja mõõtmed määravad pesas kindla temperatuurirežiimi ning sellepärast ei muutu pesa mõõtmed ja kuju pikka aega, kuigi pesamaterjal ringleb pidevalt: sipelgad tõstavad okkaid pesasügavusest pesa pinnale. Terves sipelgapesas ei ole kunagi hallitust, aga niipea, kui sipelgad pesa hülgavad, kasvab kogu kuhil seeneniidistikuga läbi. [1]

Elukohana eelistavad nad oma suuri pesakuhilaid rajada territooriumile, kuhu teisi liike ei lubata ja sissetungijatega asutakse võitlusesse. Ühes pesas elab sadu tuhandeid sipelgaid. Vähemalt samas ulatuses, kui pesakuhik ulatub üle maapinna, on kuklaste poolt ka maa sisse ehitatud keeruline käikude ja kambritega süsteem. Teiste kuklastega võrreldes on arukuklase pesa keskmise suurusega.

Üldjuhul eelistavad arukuklased elukohana puisniitu ning elavad valgusrikastes metsades ja metsaservadel, kuid võib elama kolida ka aeda ja maha jäetud hoonetesse ja ka mesilastarudesse. Ilumetsa sipelgaasurkonnas asub üks arukuklase koloonia sauna sõrestikseinas ja teine sellest kõigest 30 meetri kaugusel kopliaia ääres [2].

Nende hävitamine majapidamisest mürgiga on keelatud ja appi tuleb kutsuda spetsialist. [3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Loomade elu", 3. kd., lk. 358
  2. Vaatamisväärsused Järva-Jaani vallas
  3. Kui sipelgad segavad elamist. "Loodusesõber" 3/2003