Apuleius

Allikas: Vikipeedia

Apuleius (umbes 125 pKr Madaura, Põhja-Aafrika – umbes 180 pKr) oli Rooma kirjanik ja filosoof (platonist).

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Apuleiuse täpne eluaeg ja eesnimi ei ole teada; hiliskeskajal anti talle ta teose "Metamorfoosid" peategelase järgi eesnimi Lucius.[1] Andmed tema elu kohta pärinevad peamiselt ta enda teostest. Ta sündis Põhja-Aafrikas Madauras (ka Madauros, tänapäeval M'Daourouch Alžeerias), mis oli tollal Rooma koloonia. Apuleiuse Numiidia provintsiametnikust isa pärandas oma kahele pojale ligi 2 miljonit sestertsi.[2] Apuleius õppis Kartaagos ja Ateenas, muu hulgas Platoni filosoofiat. Seejärel elas ta mõnd aega Roomas,[3] ent naasis siis Aafrikasse, kus tegutses kõnemehe ja filosoofina.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Apuleiuse peateos on 11 peatükist koosnev romaan Metamorphoses ("Metamorfoosid"), hiljem tuntud ka kui Asinus aureus ("Kuldne eesel").[4] Tegemist on ainsa tervikuna säilinud Vana-Rooma romaaniga. See toetub osaliselt kreeka eeskujule ning räägib nõiduse abil eesliks ja hiljem tagasi noormeheks moondatud Luciuse seiklustest. Loo läbivaiks teemadeks on pime saatus ja hukutav uudishimu. Jutustuses on kasutatud iroonilis-lõbusat stiili ja keelt. Romaan lõpeb peategelase pühendamisega jumalanna Isise müsteeriumidesse. Teos sisaldab mitmeid põimjutustusi, millest kuulsaim on "Amor ja Psyche", lugu Erose (rooma Amor) ja Psyche armastusest.

Apuleius kirjutas ka kõnesid, millest tuntuim on Apologia ("Kaitsekõne", tuntud ka kui Pro se de magia ehk "Enda kaitseks maagiast"). Siin vastab ta teravmeelselt ja kõneosavalt süüdistusele nagu ta oleks oma naise, jõuka lese armastuse võitnud nõidusega. Ta näitab, kuidas hoopis süüdistajad on rumalad, kui arvavad, et noorel ja andekal mehel on vaja kasutada nõidust, et 40-aastane naine endasse armuma panna.

Apuleiuse filosoofiliste teoste hulka kuuluv De deo Socratis ("Sokratese jumalusest") esitab süstemaatilise käsitluse daimonitest, keda Apuleius peab jumalate ja inimeste vahepeal asuvaiks olendeiks.

Teos De Platone et eius dogmate ("Platonist ja tema õpetusest") algab vanima säilinud ülevaatega Platoni elust. Järgnevad peatükid käsitlevad tema natuurfilosoofiat ja eetikat (sh riigiteooriat). Sissejuhatuses lubab autor ka kolmandat, eeldatavalt loogikat käsitlevat osa, ent seda pole meieni jõudnud. Teos on tähtis allikas nn keskmise platonismi kohta, mille esindajailt ei ole peaaegu midagi säilinud.

Apuleiuselt pärineb veel teos Florida ("Õiepõimik" või "Hiilgavad palad"), antoloogia-laadne kogumik, mis sisaldab katkendeid Apuleiuse kõnedest. Arvatavasti on ta ka traditsiooniliselt Aristotelesele omistatud teose Peri kosmou ("Maailmast") ladinakeelse tõlke De mundo autor.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Julia Haig Gaisser, The fortunes of Apuleius and the Golden Ass: a study in transmission and Reception. Princeton: Princeton University Press, lk. 69.
  2. Apuleius, Apologia 23.
  3. Apuleius, Florida 17.4.
  4. Eesti keeles ilmunud Anne Lille tõlkes: Metamorfoosid ehk Kuldne eesel, Tallinn: Hortus Litterarum, 1994.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]