Mihhail Bahtin

Allikas: Vikipeedia
Mihhail Bahtin

Mihhail Bahtin (29. november (vana kalendri järgi 17. november) 1895 Orjol7. märts 1975 Moskva) oli vene filosoof, kirjandusteadlane ja semiootik. Ta on tuntud tänu uudsetele Dostojevski tõlgendustele, tuues kirjandusteadusesse selliseid mõisted nagu kronotoop, polüfoonia, heterofoonia ja karneval. Bahtini käsitlust karnevalikultuurist ("Rabelais ja tema maailm" 1941), on selle paindlikkuse tõttu on edukalt rakendatud ka mitmesuguste keskaja ja renessansikultuurist märksa hilisemate nähtuste analüüsil.

Bahtin rõhutas, et kunsti eesmärk on kommunikatsioon. "Kunsti vorm on erakordselt tähtis väärtuste süsteemi kandja, mille funktsioon tuleneb kommunikatsiooni olemusest endast - see on tähenduslike teadete vahendamine."

Tähtsad on Bahtini ideed semioosi rollist kunstivälises sfääris. Vastandudes teooriatele, mis pidasid elu inertseks kaoseks, väidab ta, et inimkäitumine on väärtustega laetud ning kommunikatsioonile orienteeritud süsteem. Kunst transformeerib elu organisatsiooni uueks süsteemiks ja markeerib seega ka uusi väärtusi.

Autorsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Igor Tšernov, "Bahtin ja tema romaaniuuringud" (kirjandusteadlase 75. sünnipäevaks) – Looming 1970, nr 12, lk 1913–14
  • Jaan Undusk, "Traktaat ja manifest. Bahtin avangardismi rõngas" – Keel ja Kirjandus 1988, nr 12, lk 705–715
  • Anneli Mihkelev, "Allusioon ja poeesia: vihjamise mehhanismidest" – Keel ja Kirjandus 2002, nr 2, lk 103–115
  • Natan Tamartšenko, "Romaan" (Mihhail Bahtini romaanikäsitlusest). Tõlkinud Kajar Pruul – Vikerkaar 2003, nr 7/8, lk 99–103
  • Peeter Torop, "Bahtin sotsioloogilise ja ajaloolise poeetika vahel" – samas, lk 104–111