Anton de Bary

Allikas: Vikipeedia
Anton de Bary

Heinrich Anton de Bary (26. jaanuar 1831 Frankfurt19. jaanuar 1888 Strasbourg) oli saksa kirurg, botaanik, mikrobioloog ja mükoloogia rajaja.

De Bary sündis arsti August Theodor de Bary (1802–1873) ja tema naise Emilie (sündinud Meyer) 10-lapselises peres. Isa julgustas teda ühinema naturalistide rühmaga, kes ümbruskonna looduse põhjal herbaariume koostas. Hiljem õhutas de Bary huvi looduse vastu Senckenbergi loodusemuuseumi kuraator Georg Fresenius, kes ühtlasi õpetas botaanikat Senckenbergi instituudis. De Bary aitas Freseniust vetikate ja seente mikroskoopilise uurimise osas.

1848 lõpetas de Bary Frankfurdi gümnaasiumi ja hakkas Heidelbergi ülikoolis meditsiini õppima. Õpinguid jätkas ta Marburgi ülikoolis ja 1850 Berliini Humboldti ülikoolis. Ülikoolis keskendus ta mitte loomsele, vaid taimsele elule. Ta lõpetas ülikooli 1853, kaitstes väitekirja "De plantarum generatione sexuali" ("Taimede sugulisest paljunemisest"). Samal aastal avaldas ta raamatu seentest, mis põhjustavad taimedel rooste- ja nõgihaigust.

Pärast lõpetamist töötas de Bary Frankfurdis arstina, aga mitte kaua. Ta läks Tübingeni ja sai eradotsendiks, töötades sealse ülikooli õppejõu Hugo von Mohli assistendina. 1855 sai ta Freiburgi ülikooli botaanikaõppejõuks, kui tema eelkäija sellel ametikohal Carl Wilhelm von Nägeli sai Müncheni ülikooli botaanikaprofessoriks. De Bary rajas Freiburgis kõige moodsama botaanikalabori.

1867 sai de Bary Halle ülikooli botaanikaprofessoriks. Sellel ametikohal varem töötanud Diederich Franz Leonhard von Schlechtendal oli eelmisel aastal surnud. Schlechtendal oli koos von Mohliga asutanud esimese botaanikaajakirja "Botanische Zeitung". De Bary sai selle kaastoimetajaks ja hiljem (von Mohl suri 1872) ainsaks toimetajaks.

Pärast Prantsuse-Preisi sõda määrati de Bary 1872 Strassburgi ülikooli botaanikaprofessoriks ja ühtlasi valiti ta ülikooli esimeseks rektoriks Saksamaale kuulumise ajal. Rektorina rajas ta ülikooli botaanikaaia.

Anton de Bary abiellus 1861 Antonie Einertiga. Nad said 4 last.

Ta avastas seente heterotroofse toitumise ja sugulise paljunemise ning lõi esimese seente fülogeneetilise süsteemi. Ta avastas, et samblikud koosnevad seentest ja vetikatest. Selle tähistamiseks võttis ta kasutusele sõna "sümbioos" (oma 1879 Strasbourgis ilmunud monograafias "Die Erscheinung der Symbios").

Anton de Bary oli Peterburi Teaduste Akadeemia välisliige.

Mitme ülikooli õppejõuna mitmekümne aasta jooksul oli de Baryl palju õpilasi. Kõige tuntumad nendest on Venemaa mullateadlane Sergei Vinogradski, krüptogaamsete taimede ameerika teadlane William Gilson Farlow ja prantsuse seeneteadlane Pierre-Marie-Alexis Millardet.