Herbaarium

Allikas: Vikipeedia

Herbaarium on kuivatatud taimede, vetikate või seente (fungaarium) teaduslik või õppeotstarbeline kollektsioon[1], mille ülesandeks neid säilitada äratuntaval ja vaadeldaval viisil. Herbaariumiks nimetatakse ka asutust või ruumi, kus neid kollektsioone hoitakse[1].

Soontaimede herbaariumis on taimed kuivatatud pressitult ning tavaliselt kinnitatud aluspaberile. Sammalde, samblike ja seente herbaariumides kasutatakse hoidmiseks paberist kotte.

Iga herbaarlehe või samblakoti juurde kuulub etikett, millel on andmed eksemplari kogumiskoha, kogumisaja, koguja ja määramistulemuse kohta.

Eesti peamine teaduslik herbaarium on Maaülikooli botaanika osakonnas. Selle alusel koostati 11-köiteline Eesti NSV floora ning rida taimemäärajaid. Tartu Ülikooli botaanikaaias asub suur õppeherbaarium.

Botaanik ja taimegeograaf Liivia Laasimer on iseloomustanud kuivatatatud taimede kogusid teaduse ja ühtlasi terve kultuuri varasalvena: "Herbaariumidel on hindamatu teaduslik väärtus: nad on võrreldavad arhiivimaterjalidega, mille uurimisel võib ka sajandite pärast teha uusi teaduslikke avastusi või korrigeerida varasemaid tõekspidamisi. Herbaariumidest võib leida nii mõndagi unikaalset, eriti praegusel ajal, mil looduslikud taimekooslused, kust võiks saada täiendavat materjali, järk-järgult kaovad. /---/ Mingi taimerühma uurija peab sageli läbi töötama materjali mitmete teiste maade herbaariumides".[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 TEA entsüklopeedia 8. köide, 2012.
  2. Liivia Laasimer "Herbaarium - teaduslik kultuurivara" Eesti Loodus 3/1970 (lk 141-145), lk 141; cit. via Tiiu Speek "Botaanikud Chamisso ja Eschscholtz Californias" Akadeemia 5/2012 (lk 835-879), lk 849