Angkor Wat

Allikas: Vikipeedia
Angkor Wat


Koordinaadid: 13° 25′ N, 103° 52′ Ekoordinaadid: 13° 25′ N, 103° 52′ E
Angkor Wat
Angkor Wat Kambodža kaardil
Angkor Wat

Angkor Wat oli algselt hinduistlik Višnu tempel, hiljem budistlik tempel, muistses Angkori linnas Kambodžas, mis ehitati Khmeeri impeeriumis 12. sajandi esimesel poolel kuningas Suryavarman II valitsusajal (valitses 1113- u. 1150).

Angkoris olid kümned kivist ehitatud hinduistlikud ja budistlikud templid, millest suurim oli Angkor Wat("wat" tähendab khmeeri keeles "tempel").

Angkor Wat on maailma suurim pühakoda. Tänapäevani pole selge, milliseid tehnoloogiaid muistsed meistrid selle ehitamisel kasutatasid. Alles aerofotod näitasid tänapäeva uurijatele, kuivõrd ideaalsed propotsioonid on tegelikult Angkori templitekompleksil.

Alates 13 sajandi lõpust hakkas Angkor Wat tasapisi liikuma hindu mõju alt theravaada budistide mõju alla. Tänapäeval ongi Angkor Wat tuntud kui budistlik templikompleks.

Kambodža pealinn Angkor jäi siiamlaste sõjasalkade pidevate rünnakute objektiks: 1431. aastal vallutasid ja rüüstasid nood Angkori. Ainult vietnamlaste ja siiamlaste sõjaline konkurents võimaldas khmeeride kuningriigil nendes kurnavates sõdades naabritega säilitada oma sõltumatust.

Khmeerid olid sunnitud Angkori maha jätma ja rajasid 1443. aastal kuningriigi uue pealinna Phnom Penhi neile alles jäänud riigi keskossa. Phnom Penh oli riigi vähenenud võimalusi arvestades Angkorist märksa väiksem.

Tühjaks jäänud ja paljaks röövitud Angkor uppus peagi džunglisse. Hilisemad khmeeride põlvkonnad unustasid pikapeale keset metsikut troopikat laguneva Angkori. Jäid vaid legendid džunglis asuvast imelisest linnast. Esimesed Kambodža rannikule jõudnud eurooplased – portugallased ja hispaanlased – võtsid neid legende muinasjutuna.

1863. aastal jõudis Angkori prantslasest loodusteadlane Henri Mouhot. Mouhot sai nähtust šoki: prantslasel oli maha jäetud templimaastikut nähes tunne, nagu oleks ta sattunud mingile teisele planeedile, kus tsivilisatsioon on hukkunud kosmilise kataklüsmi tagajärjel. Sellele järgnesid teaduslikud ekspeditsioonid, peamiselt 1899. aastal asutatud École française d'Extrême-Orient egiidi nime all. Uurijad, kelle hulgas oli ka Vene päritolu kunstiteadlane V. Golubev, mängisid suurt rolli templikompleksi uurimisel, puhastamisel ja konserveerimisel. Teine maailmasõda katkestas need tööd kümneks aastaks. Tööd taastusid uuesti 1950. aastatel ja jätkusid 1970-ndateni.

Ameeriklaste agressioon Indohiinas, punaste khmeeride valitsemine Kambodžas, rohked riigipöörded, revolutsioonid ja muud sedasorti takistused pidurdasid restaureerimistöid Angkoris kaheks aastakümneks.

Sellel perioodil avastasid Angkori templid kunstiröövlid. Aardekütid raiusid templite seintest lahti skulptuure ja reljeefe, mis seejärel veeti salakaubana Taisse ja sealt edasi Euroopasse. Templid, mille rikkusi džunglid olid kaitsnud pikki sajandeid, laastati mõne aastakümnega. Ulatuslikud templite taastamistööd algasid alles 1990ndatel aastatel.

Tänapäeval on Angkor Wat Kambodža tähtsaim turismiobjekt.

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]