Alusmets

Allikas: Vikipeedia
Alusmets männikus (Ivanovo oblast)

Alusmets on nende metsa taimede üldnimetus, mis kasvavad puurinnet moodustavate puude varjus. Alusmets koosneb põõsastest ja nendesse liikidesse kuuluvatest madalatest puudest, mis ei suuda kasvada puurinnet moodustavate puude varjust välja.

Laialehistes ja segametsades koosneb alusmets kõige sagedamini sarapuust, kikkapuust, türnpuust, kadakast, pihlakast ja vaarikast, aga taigas kasvavad seal lepp, vaevakask ja kääbuspaju. Kirsskontpuu ja astelpõõsas kuuluvad samuti alusmetsa.

Alusmetsa jõuab palju vähem valgust kui puurindesse. Sellepärast peavad alusmetsa taimed varju taluma ja suutma fotosünteesida piiratud valgustuse tingimustes. Mõnd tüüpi lehtmetsades puhkevad puurindes lehed 1-2 nädalat hiljem kui alusmetsas ning see annab alusmetsa taimedele võimaluse lühikese aja jooksul täisvalguses fotosünteesida. Seda aega peavad alusmetsa taimed kasutama ka selleks, et toetada oma süsinikutasakaalu kogu aasta jooksul.

Alusmetsas on niiskus sageli kõrgem kui selle kõrval olevatel väludel. Puude võrad peavad kinni päikesekiirgust, mistõttu õhutemperatuur ja järelikult aurumine on alusmetsas väiksemad. Suurem niiskus võimaldab alusmetsas seentel ja teistel niiskuselembestel liikidel kasvada.

Veekogude kallastel kinnistab alusmets oma juurestiku abil pinnast, takistades selle ärauhtumist.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]