Alumosilikaadid

Allikas: Vikipeedia

Alumosilikaadid on keemilised ühendid, looduslike ja sünteetiliste silikaatide rühm, mille kompleksanioonid sisaldavad räni ja alumiiniumi. Kompleksanioonid on näiteks [AlSiO4], [AlSi4O10], [Al2Si3O10]2−. Katioonideks on Na+, K+, Mg2+, Ca2+, mõnikord ka Ba2+ ja Li+.

Looduslikud alumosilikaadid on kõige levinumad mineraalid, nad moodustavad kuni 50% maakoore kaalust. Nende hulga kuuluvad päevakivid (albiit, ortoklass, anortiit), savimineraalid ja vilgud.

Alumosilikaadid on vees lahustamatud, rasksulavad ja termiliselt kindlad ühendid.

Alumosilikaate toodetakse ränidioksiidi SiO2 ja alumiiniumoksiidi Al2O3 kuumutamisel metallioksiididega.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maakoore pinnas toimub alumosilikaatide murenemine ja tekib kaoliniit, mida kasutatakse keraamikatööstuses. Alumosilikaate kasutatakse ka klaasi ja tsemendi tootmisel, vilgud on head elektri- ja soojusilolatsioonmaterjalid.

Nefeliin on alumiiniumi tooraine. Hüdrateeritud looduslikke ja tehislikke alumosilikaate (tseoliite) kasutatakse vee puhastamiseks.

Alumosilikaate kasutatakse toiduainetööstuses toidulisandina (Е554, Е555, Е556, Е559).