Alice Cooper

Alice Cooper
Info
Sünninimi	Vincent Damon Furnier
Sündinud	4. veebruar 1948 Detroit, Michigan, USA
Stiil(id)	hard rock, shock rock
Amet(id)	laulja, laulukirjutaja, näitleja
Pill(id)	suupill
Tegev	alates 1964
Veebileht	www.alicecooper.com

Alice Cooper (kodanikunimega Vincent Damon Furnier; sündis 4. veebruaril 1948 Detroidis) on USA rock-muusik.

Cooperi muusikukarjäär algas 1962 kooliansamblis "The Earwigs". Veidi aja pärast bändi koosseis ja nimi muutusid: sellest sai "The Spiders". Mõlemad bändid esitasid The Beatlesi ja Rolling Stonesi lugusid. Edaspidiseks sai Furnier inspiratsiooni 1964 Rolling Stonesi kontserdilt, kus ta nägi bändiliikmete pillimängu ja Mick Jaggeri esinemist, kuid peaaegu olematut lavashow'd. Nii tekkiski mõte hakata kasutama oma esinemistel vaatemängulist ja publikut kaasahaaravat esinemist, mis viis hiljem keeruka lasershow´ ning eriefektideni. Nii võitiski "The Spiders" 1965 USA noorte bändikonkursi The Battle Of Bands. Siis tuli veel üks nimemuutus: "The Nazz", enne kui Vincent Furnier Alice Cooperi nime all esinema hakkas.

Aastal 1969 sõlmiti leping Frank Zappa plaadifirmaga ja ilmus esikalbum "Pretties For You". Samal aastal soojendati legendaarset The Doorsi. Plaadirindel tuli läbikukkumine – "Easy Action" kõrbes. Seevastu kolmandal albumil "Love It To Death" 1971 leidunud "I'm Eighteen" muutus teismeliste hulgas kiiresti lööklauluks. Cooperi võidukäik oli alanud. Publiku tähelepanu võitmiseks otsustas Alice kõikvõimalike trikkidega lagedale tulla. Üks esimesi suuri skandaale algas laval toimunud padjasõjast, kus bänd lõhkus kaheksa patja – sulgi lendas nii lavale kui ka esiridadesse. Selle peale viskas keegi rahva hulgast lavale elusa kana. Cooper lennutas kana publiku sekka tagasi, kus see tükkideks rebiti ja tükid lavale visati. Järgmisel päeval kirendasid lehed pealkirjadest "Kanatapja Alice". Paha poiss ei lasknud end sellest heidutada, vaid arendas asja edasi. Tema lahutamatuks kaaslaseks sai madu, pead lendasid giljotiini all, lisaks veel elektritoolid, võllad ja muu selline atribuutika. Fantastiliselt edukale plaadile "Billion Dollar Babies" (1973) järgnenud samanimelisel tuuril tükeldati seevastu plastmassist nukke. Paljud lapsevanemad ja usutegelased protestisid, kuid populaarsus noorte hulgas üha kasvas. Pärast "Billion Dollar Babiesi" tuuri läksid Cooperi ja tema bändi teed lahku. Cooper riskis ja pani kogu teenitud raha mängu, et soolokarjääri alguses laineid lüüa. "Welcome To My Nightmare" (1975) ongi jäänud läbi aegade üheks parimaks Cooperi albumiks. Sealt pärineb kaunis ballaad "Only Women Bleed". Järgnenud showd olid rabavad: tantsivad hiidämblikud, koletised jpm. Järgnevalt tuli sisse väike paus, kus Cooper sattus viinaravile ning veetis aega ka psühhiaatriahaiglas.

Aastal 1983 sai Cooper lõpuks joomahullusest üle ning pühendus golfile. 1986 sai teoks tormiline tagasitulek. Suht metalne "Constrictor" ning kontserdid keskeltläbi 25 000 vaataja ees lennutasid mehe jälle kõrgustesse. Ka "Raise Your Fist And Yell" (1987) oli hevilik, kuid paar aastat hiljem üllatas mees rock-popi valdkonda kuuluva "Trashiga". Koguni neli lugu plaadilt tõusid edetabelitesse, "Poison" sai lausa megahitiks. Pärast järgnenud maailmatuuri kutsuti Alice Hollywoodi, jätmaks käejälge Rockwalkile. 1991. aastal ilmunud "Hey Stoopid" enam "Trashi" tasemele ei küündinud, kuid kobedaid palasid leidus sealgi. Isegi Venemaal ja Ungaris välja antud plaadi nimilugu oli mõeldud maailma noortele hoiatuseks narkootikumide kasutamise eest. Albumil teevad kaasa Ozzy Osbourne, Slash, Nikki Sixx, Mick Mars ja Rob Zombie. Aastal 1994 ilmunud "The Last Temptation" ei saavutanud suurt müügiedu, kuid jätkas kindlalt "Trashi" ja "Hey Stoopidi" stiili.

Aastal 1999 ilmunud "The Life And Crimes Of Alice Cooper" sisaldab varem avaldamata materjali ning sellel on ka mõned The Spidersi lood.

2000. aastal tegi Cooper võimsa comeback'i albumiga "Brutal Planet". 2001 aastal järgnes sellele album "Dragontown". Viimased Alice Cooperi plaadid on 2003. aasta "The Eyes Of Alice Cooper", 2005 ilmunud "Dirty Diamonds" ja 2008. aastal ilmunud "Along Came A Spider".

Ta on nimetanud end uuesti-sündinud kristlaseks.

Diskograafia

Stuudioalbumid

• "Pretties for You" (1969)
• "Easy Action" (1970)
• "Love It to Death" (1971)
• "Killer" (1971)
• "School's Out" (1972)
• "Billion Dollar Babies" (1973)
• "Muscle of Love" (1973)
• "Welcome to My Nightmare" (1975)
• "Alice Cooper Goes to Hell" (1976)
• "Lace and Whiskey" (1977)
• "From the Inside" (1978)
• "Flush the Fashion" (1980)
• "Special Forces" (1981)
• "Zipper Catches Skin" (1982)
• "DaDa" (1983)
• "Constrictor" (1986)
• "Raise Your Fist and Yell" (1987)
• "Trash" (1989)
• "Hey Stoopid" (1991)
• "The Last Temptation" (1994)
• "Brutal Planet" (2000)
• "Dragontown" (2001)
• "The Eyes of Alice Cooper" (2003)
• "Dirty Diamonds" (2005)
• "Along Came a Spider" (2008)
• "Welcome 2 My Nightmare" (2011)

Kontsertalbumid

• "The Alice Cooper Show" (1977)
• "A Fistful of Alice" (1997)
• "Brutally Live" (2000)
• "Live at Cabo Wabo '96" (2005)
• "Live At Montreux 2005" (2006)
• "Extended Versions Live" (2007)
• "Theatre Of Death: Live At Hammersmith 2009" (2007)

Kogumikud

• "School Days: The Early Recordings" (1973)
• "Alice Cooper's Greatest Hits" (1974)
• "To Hell and Back: Alice Cooper's Greatest Hits" (1985)
• "Prince of Darkness" (1989)
• "The Beast of Alice Cooper" (1989)
• "Classicks" (1995)
• "A Nice Nightmare" (1997)
• "Freedom for Frankenstein: Hits & Pieces 1984-1991" (1998)
• "Super Hits" (1999)
• "The Life and Crimes of Alice Cooper" (1999)
• "Mascara and Monsters: The Best of Alice Cooper" (2001)
• "The Definitive Alice Cooper" (2001)
• "The Essentials: Alice Cooper" (2002)
• "Hell Is" (2002)
• "School's Out and Other Hits" (2004)
• "Collections" (2005)
• "Poison: The Best of Alice Cooper" (2009)
• "Old School: 1964-1974" (2011)

Välislink

• Alice Cooperi ametlik koduleht (inglise keeles)