Giljotiin

Allikas: Vikipeedia
Giljotiin

Giljotiin on masin, mis on mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks giljotineerimise ehk giljotiini abil pea maharaiumisega.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1789. aastal tegi arst Joseph-Ignace Guillotin ettepaneku Prantsusmaa karistussüsteemi muutmiseks. Ta soovitas lõpetada julma ja ja koletusliku rattaletõmbamise ja poomise. Guillotin'i loodud hukkamisriist oli valutu ja muutis hukkamise valutumaks. Kui varem oli pea maharaiumine ainult aristokraatide privileeg, siis nüüd laiendas see masin selle õiguse kõigile ühiskonnakihtidele.[1]

1791. aastal moodustas Prantsusmaa parlament uue masina läbilöömiseks komitee. Kuigi komiteesse kuulus ka Guillotin, siis põhijõuks oli kuninga ihuarst ja Académie Royale de Chirurgie sekretär dr. Antoine Louis. Selliseid hukkamisriistu oli keskajalgi kasutatud, kuid selle masina uudsus seisis kolmnurkses kaldservaga teras.[1]

Alguses nimetati seda hukkamisriista louison'iks ja louisette'iks, kuid peagi hakati seda giljotiiniks nimetama.[1]

Esimesena hukati giljotiiniga röövel Nicolas Jacques Pelletier 25. aprillil 1792.

Giljotiini üks esimesi ohvreid oli Prantsusmaa kuningas Louis XVI, kes hukati 1793. aastal 21. jaanuaril.

Viimane avalik hukkamine giljotiiniga Prantsusmaal toimus 17. juunil 1939 (Eugen Weidmann). 10. septembril 1977 hukati Hamida Djandoubi. Giljotiini kasutati Prantsusmaal hukkamisriistana aastani 1981.

Mehhanism langeb nagu välk; pea lendab otsast, verd purskab, inimest ei ole enam.

Joseph-Ignace Guillotin, 1789

Tänapäeva tehnika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tehnikas on giljotiin üldnimetus mehhanismidele, millega lõigatakse kaableid, metall-lehti, paberit ja muid raiuvat lõiget lõikamisel vajavaid materjale.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "101 leiutist, mis muutsid maailma" J. Challoner, kirjastus Varrak, Tallinn: 2010