Alessandro Allori

Allikas: Vikipeedia
Alessandro Allori. "Venus ja Cupido" (umbes 1586, Musée Fabre, Montpellier)

Alessandro di Cristofano di Lorenzo del Bronzino Allori (31. mai 1535 Firenze22. september 1607 Firenze) oli Itaalia maalikunstnik, hilise Firenze koolkonna maneristliku suuna esindaja.

Tema isa suri 1540 ja isa lähedane sõber kunstnik Agnolo Bronzino kasvatas Alessandro üles. Seetõttu kutsus Allori Bronzinot onuks ja nimetas iseennastki mõnikord Bronzinoks. Bronzino kasvatas ka Allori kunstnikuks.

Teine Allori mõjutaja oli Michelangelo, kelle töödega kunstnik tutvus Roomas aastatel 15541559. Ta oli ka Giorgio Vasari õpilane. Mõjutusi sai Allori ka Antverpeni koolkonnalt.

Allori oli omal ajal tuntud kui suurepärane aktimaalija ja portretist. Kuid tema lihvitud figuurid on ebaloomulikes asendites, mis jätavad mulje külmadest marmorkujudest. Kui 16. sajandi alguseks hakkas mujal Euroopas levima barokk, mille figuuridest kiirgas elu, siis Allori kujutatud inimesed nägid endiselt välja natuke kivikujude moodi. Selles mõttes õnnestusid tal paraadportreed natuke paremini, sest seal ongi kujutatav pisut skulptuuri moodi.

Tuntud kunstnik oli ka Allessandro poeg Cristofano Allori. Giovanni Maria Butteri oli tema kaastööline ja Giovanni Bizzelli oli tema tähtsaim õpilane. Tema õpilased olid ka Cesare Dandini, Aurelio Lomi ja Giovanni Battista Vanni.

2006 kinkis Saksamaal töötanud Suurbritannia väliskorrespondent Charles Wheeler Berliini maaligaleriile Alessandro Allori originaalmaali. Ta oli selle saanud 1952 pulmakingiks, aga alles hiljaaegu sai ta aru maali tõelisest autorist ja väärtusest. Britid olid maali Teises maailmasõjas röövinud. Maalil oli kujutatud Firenze hertsoginna Toledo Eleonora (1522–1562) ja maali mõõtmed olid 12×16 cm.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Herakles ja muusa" (1568, Firenze, Uffizi galerii)
  • "Venus ja Cupido" (u 1586, Montpellier, Musée Fabre)
  • "Venus ja Cupido" (u 1570, Firenze, Uffizi galerii)
  • "Iisaku ohverdamine" (u 1602, Firenze, Uffizi galerii)
  • "Fiacrius" (u 1602, Firenze, San Spiritu)