Absoluutne idealism

Allikas: Vikipeedia

Absoluutne idealism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on olemas ainult ideed.

Absoluutse idealismi järgi on olemas absoluut või Jumal, mis kõiki ideesid tajub. Kõik asjad on fundamentaalselt üks tolle vaimuga, mis on reaalsuse alus.

Religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Absoluutne idealism on sageli olnud religioossete mõtlejate positsioon. Seda võib leida nii kristlikel müstikutel (Meister Eckhart) kui ka ida usundites (hinduismis advaita, budismis zen, maadhjamika, joogatšaara, mõned Puhta Maa õpetused).

Kriitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Absoluutse idealismi kriitikud apelleerivad põhiliselt sellele, et absoluutse idealismi väited ei ole põhjendatud.

Schopenhauer[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arthur Schopenhauer juhtis tähelepanu sellele, et Hegel rajas oma absoluutse idealismi pärast seda, kui Kant oli diskrediteerinud kõik jumalatõestused. Absoluut on Jumala mitteisikuline aseaine: ta on üks subjekt, mis tajub universumit ühe objektina. Indiviidid osalevad selles tajus. Et Hegelil on universum idee Absoluudi vaimus, siis Hegel jäljendab spinoza panteismi, milles kõik on Jumalas ehk Looduses.

Absoluutse idealismi esindajaid filosoofias ja religioonis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]