George Berkeley

Allikas: Vikipeedia
George Berkeley (1730)

George Berkeley (16851753) oli iiri teoloog ja filosoof. Berkeley oli äärmuslik empirist ja väitis, et pole võimalik tõestada materiaalse maailma olemasolu väljaspool empiirilist taju. Ta võttis kasutusele fraasi Esse est percipi – "Olla tähendab tajuda".

Ta sai hariduse Dublini Trinity College'is.

1728. aastal asus Berkeley elama Briti kolooniasse Põhja-Ameerikas Rhode Islandil. Seal ostis ta suurtalu, mis ei toonud aga oodatud sissetulekut. Valitsus ei eraldanud õppeasutuse jaoks raha ning Berkeley naasis 1732. aastal Londonisse.

Tema järgi sai nime Berkeley linn Californias.

Filosoofilised vaated[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglilse filosoof John Locke, kelle vaateid Berkeley nii edasi arendas kui ka kritiseeris, väitis, et me määratleme objektid nende esmaste ja teiseste omaduste ehk absoluutsete ja subjektiivsete omaduste põhjal. Näiteks temperatuuri pidas Locke subjektiivseks omaduseks. Kui panna üks käsi külma veega kaussi ja teine kuuma veega kaussi, hoida mõnda aega ning panna siis käed leige veega kaussi, siis tundub sama vesi ühele käele soe ja teisele jahe. Locke järeldas sellest, et temperatuur ei ole vee absoluutne omadus.

Locke kasutas seda argumenti absoluutsete ja subjektiivsete omaduste eristamiseks, aga Berkeley läks sealt kaugemale. Nii näiteks väitis ta, et ka suurus ei ole objekti absoluutne omadus, sest sama objekt tundub lähedalt vaadates suurena ja kaugelt vaadates väikesena. See, kas objekt tundub suure või väikesena, oleneb ka vaatleja enese suurusest. Kuna eri vaatlejad tajuvad objekti erisuurustena, ei saa suurus olla absoluutne omadus. Analoogiliselt ei pidanud Berkeley kuju objekti absoluutseks omaduseks. Seetõttu küsis Berkeley: kuidas saab siis olla midagi muud peale omaduste, mida me tajume?

Berkeley järgi ei eralda inimest ja Jumalat miski (loomulikult peale materialistlike väärarvamuste), sest loodus ja aine ei eksisteeri teadvusest täielikult sõltumatult. Selle doktriini kohaselt on Issanda ilmutus inimesele vahetult kättesaadav. See on meeltega tajutav maailm, inimese aistingute maailm, mis saadetakse tema juurde kõrgemaltpoolt, et oleks võimalik mõista ja taibata jumalikku eesmärki. Saksa filosoof Immanuel Kant nimetas Berkeley filosoofiat müstiliseks idealismiks.

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel: skeptikute ja ateistide vastu". Tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Roomet JakapiAkadeemia 1997, nr 8, lk 1765–1789; nr 9, lk 1983–2013; nr 10, lk 2210–2237 ja nr 11, lk 2433–2461

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artiklid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Roomet Jakapi, "Esse est percipi" (Berkeley väitest "Olemas olla tähendab tajutav olla" ja George Edward Moore`i kriitikast selle kohta artiklis "Idealismi kummutamine", 1903) – Studia philosophica, Tartu Ülikooli Kirjastus 1998, nr. III (39), lk 7–13
  • Roomet Jakapi, ""Me liigutame oma jalgu ise": Berkeley või Malebranche?” – Akadeemia 1998, nr 12, lk 2589–2603
  • Roomet Jakapi, "Berkeley vaated "Loodusfilosoofiale" ja nende tõlgendusi" – Akadeemia 1999, nr 7, lk 1463–1478
  • Roomet Jakapi, "Ayer, Berman, Berkeley ja motiivne tähendus" – Akadeemia 2002, nr 11, lk 2365–2386