Aberratsioon (optika)

Allikas: Vikipeedia

Aberratsioon on optikariistas tekkiva kujutise viga (ebateravus või moonutus), mis tuleneb füüsikalistest piirangutest.

Kromaatiline aberratsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kromaatiline aberratsioon

Läätsesüsteemides oleneb klaasi murdumisnäitaja valguse lainepikkusest (dispersioon). Seetõttu olenevad lõikumiskaugused, suurendused ja momokromaatilised aberratsioonid värvusest. Selle tagajärjel paistab näiteks tumeda tausta valge ääre asemel värviline äär või kitsas spekter.

Kromaatilise aberratsiooni ärahoidmiseks süsteemi korrigeeritakse. Kromaatilise aberratsiooni puudumist korrigeeritud süsteemis nimetatakse akromatismiks.

Peegelsüsteemides kromaatilist aberratsiooni ei esine.

Geomeetrilised aberratsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Geomeetrilised aberratsioonid

Ideaalses, aberratsioonivabas süsteemis koonduvad kõik eseme punktist lähtuvad punktid pärast süsteemi läbimist kujutise tasandis ühte punkti ning kujutis on esemega geomeetriliselt sarnane. Geomeetrilised aberratsioonid ehk monokromaatilised aberratsioonid, mis reaalsetes süsteemides alati esinevad, seisnevad kõrvalekalletes sellisest ideaalsest koondumisest ja sarnasusest.

Geomeetrilised aberratsioonid esinevad nii läätsesüsteemides kui ka peegelsüsteemides. Erinevalt kromaatilisest aberratsioonist esinevad need ka monokromaatilises valguses.

Sfääriline aberratsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sfääriline aberratsioon

Sfääriline aberratsioon tekib sellest, et optilise teljega paralleelselt langevatel või eseme samast punktist optilisel teljel lähtuvatel kiirtel ei ole süsteemi läbimise järel sama lõikumiskaugus. Seetõttu nad ei koondu ühte punkti.