Aasta pressifoto

Allikas: Vikipeedia
Aasta pressifoto 2019 näituse avamine Ülemiste keskuses Tallinnas

Aasta pressifoto on Eesti Pressifotograafide Liidu väljaantav auhind.

Tiitlit antakse välja alates 2010. aastast.

Võistlusel valitakse välja parim foto neljas kategoorias (uudisfoto, olemusfoto, spordifoto ja portreefoto), millest üks pärjatakse tiitliga Aasta pressifoto.

Võistluse tulemusena valmib rändnäitus ja pressifoto aastaraamat.

Alates 2014. aastast korraldatakse ka aasta pressivideo valimist.

Võitjad[muuda | muuda lähteteksti]

2010[muuda | muuda lähteteksti]

Võistlusele laekus 817 fotot.[1]

Fotožürii tööd juhatas Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg. Žüriisse kuulusid fotograafid Tiit Veermäe ja Jarek Jõepera, Leedu Pressifotograafide Ühingu esimees Jonas Staselis ning ajalehe Helsingin Sanomat fototoimetuse juhataja Markku Niskanen.

2011[muuda | muuda lähteteksti]

Võistlusele saadeti 717 fotot 53 autorilt.[2]

  • Aasta pressifoto ja parim uudisfoto: Andres Putting (Delfi,) fotoseeria "Suusakuninga tõehetk"
  • Parim olemusfoto: Erik Prozes (Äripäev), fotoseeria "Eesti portreed taldrikutel"
  • Parim spordifoto: Liis Treimann (Postimees), "Salto"
  • Parim portreefoto: Andras Kralla (Äripäev), "Alati heatujuline…"

Žüriisse kuulusid Margus Mets (AS Ühinenud Ajalehed nõukogu liige, juhtis žürii tööd), Alexander Zemlianichenko (agentuuri Associated Press Moskva fotoosakonna juht), Egert Kamenik (vabakutseline fotograaf), Gatis Rozenfelds (agentuuri F64 fotograaf) ja Jarek Jõepera (vabakutseline fotograaf).

2012[muuda | muuda lähteteksti]

Osales 1253 fotot (sealhulgas 106 fotolugu) 73 autorilt.[3]

Žüriisse kuulusid Urmo Soonvald (žürii esimees, Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja), Ints Kalnins (Reutersi fotograaf), Jarek Jõepera (vabakutseline fotograaf), Jukka Gröndahl (Helsingin Sanomate fototoimetuse juht), Tiit Veermäe (vabakutseline fotograaf).

2013[muuda | muuda lähteteksti]

Konkursile laekus 1209 pilti 70 autorilt.[4]

  • Aasta pressifoto ja parim olemusfoto: Annika Haas (Eesti Ekspress), fotoseeria "Meie mustlased"
  • Parim uudisfoto: Andres Putting (Delfi), "Lahkumine lennates"
  • Parim spordifoto: Hendrik Osula (Delfi), "Ühe õnnetus on teise õnn"
  • Parim portreefoto: Birgit Püve (Kirjastus Hea Lugu/Eesti Ekspress), fotoseeria "Elada mitmuses"

Žüriisse kuulusid Tiina Reinart (Maalehe tegevtoimetaja), Toomas Volmer (vabakutseline pressifotograaf), Touko Hujanen (Soome Aasta Pressifotograaf 2011) ja Jonas Staselis (Leedu Fotograafide Ühingu esimees).

2014[muuda | muuda lähteteksti]

Kokku laekus konkursile 688 tööd, pildifaile koos fotoseeriatega oli 1135.[5]

Žüriisse kuulusid Postimehe vastutav väljaandja Mart Luik, fotoajakirja Positiiv dokumentaal- ja portreefoto toimetaja Annika Haas ja teletoimetaja Rasmus Kagge. Välismaalt oli žüriis Soome fotoajakirja Photo Raw Magazine peatoimetaja Hannamari Shakya ning Venemaalt agentuuri AP fotograaf ja fototoimetaja Ivan Sekretarev.

2015[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta pressifoto konkurssile saabus 1135 fotot.[6]

  • Aasta pressifoto ja parim uudisfoto: Andras Kralla (Äripäev), "Okasroosipõõsas"
  • Parim olemusfoto: Liis Treimann (Postimees), "Pool Sajandit surmaga silmitsi"
  • Parim spordifoto: Jaanus Ree, "Pool teed veel minna"
  • Parim portreefoto: Sander Ilvest (Postimees), fotoseeria "Kõik oli uus aprillikuus"

Žürii esimees oli Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg. Žürii liikmed: fotograaf Jarek Jõepera, ajakirjanik Tarmo Vahter (Eesti Ekspress), Leedu fotoajakirjanik Artūras Morozovas ning Soome fotograaf Hanna-Kaisa Hämäläinen.

2016[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta pressifoto konkursile saabus 991 fotot.[7]

  • Aasta pressifoto ja parim uudisfoto: Andras Kralla (Äripäev), foto Henry Kallasest
  • Parim olemusfoto: Annika Haas, fotoseeria "Külmale maale"
  • Parim spordifoto: Birgit Püve, fotoseeria "Võitjad"
  • Parim portreefoto: Andras Kralla (Äripäev), "Ilukirurg"

Zürii esimees: Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. Žürii liikmed: fotograaf Raigo Pajula, Jüri Muttika (ERR), Läti dokumentalist Andris Kozlovskis ning Soome pressifotograaf Kaisa Rautaheimo.

2017[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta pressifoto konkursile saabus 699 fotot.[8]

  • Aasta pressifoto ja parim uudisfoto: Liis Treimann (Postimees), "Nuga kui asitõend"
  • Parim olemusfoto: Rauno Volmar (Delfi ja Eesti Päevaleht LP), "Edgar Savisaar ja tema biooniline jalg"
  • Parim spordifoto: Madis Veltman (Delfi), "Isa ja tütre kvaliteetaeg"
  • Parim portreefoto: Andras Kralla (Äripäev), "Vennad Nirgid"

Žürii esimees oli Ekspressi peatoimetaja Erik Moora. Žürii liikmed: fotograaf Egert Kamenik, Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe, fotoajakirjanik Pascal Dumont (Kanada) ning fotograaf ja fototoimetaja Rūta Kalmuka (Läti).

2018[muuda | muuda lähteteksti]

Kokku laekus konkursile 644 tööd, osalejaid oli 61.[9]

  • Aasta pressifoto ja parim uudisfoto: Tairo Lutter (Postimees), "Ekrelased ründasid eurosaadik Indrek Tarandit"
  • Parim olemusfoto: Tairo Lutter (Postimees), "Iga päev 24 tundi üksi iseendaga"
  • Parim spordifoto: Martin Ahven (Õhtuleht), "Karmid võtted"
  • Parim portreefoto: Andras Kralla (Äripäev), "Leida Rammo"

Žürii esimees oli Holger Roonemaa (Eesti Meedia). Žürii liikmed: vabakutseline fotograaf Marko Mumm, Eesti Kunstiakadeemia fotograafia professor Marge Monko, vabakutseline fotograaf Tatiana Vinogradova (Venemaa) ja Leedu Pressifotograafide Klubi president Jonas Staselis.

2019[muuda | muuda lähteteksti]

Konkursile laekus 675 tööd 47 osalejalt.[10]

  • Aasta pressifoto ja parim uudisfoto: Tairo Lutter (Postimees), "Rahvusspordiala lootused osutusid pätipoisteks"
  • Parim olemusfoto: Priit Simson (Ekspress Meedia), fotoseeria "Teistmoodi naabrid"
  • Parim spordifoto: Sander Ilvest (Postimees), "Lohesurfar tormisel merel"
  • Parim portreefoto: Dmitri Kotjuh (Järva Teataja), "Esimene naiskapten raudteelaevas"

Žürii esimees oli Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov. Žürii liikmed: vabakutseline loodusfotograaf Urmas Tartes, Kadri Veermäe (Eesti Päevalehe ja Delfi), dokumentalist Ella Kiviniemi (Soome) ning pressifotograaf Magnus Wennman (Rootsi).

2022[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aasta pressifoto ja parim portreefoto: Andras Kralla (Äripäev), "Ukrainlased"
  • Parim olemusfoto: Mihkel Maripuu (Postimees), "Viimane võistluspäev Tallinna hipodroomil"
  • Parim spordifoto: Kiur Kaasik (Delfi Meedia), "Sinimustvalgega võidule"
  • Parim uudisfoto: Dmitri Kotjuh (Postimees) "Must päev"

Iga kategooriavõitja pälvis 1000 eurose preemia. Sama summa sai lisaks ka aasta pressifoto autor.

Žürii esimees oli Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi ning sinna kuulusid fotoajakirjanik Raul Mee, ajakirjanik Mari Mets, Leedu relvajõudude fotograaf Ieva Budzeikaitė ja vabakutseline spordifotograaf Mikus Klavins Lätist.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]