Aasiaat

Allikas: Vikipeedia
Aasiaat

grööni Aasiaat

Elanikke: 3115 (2011)

Koordinaadid: 68° 43′ N, 52° 45′ W68.716666666667-52.75koordinaadid: 68° 43′ N, 52° 45′ W

Aasiaat on linn Gröönimaa läänerannikul Disko lahe edelasopis Aasiaati saarel Gröönimaa saare lääneranniku keskosa lähedal Qaasuitsupi vallas. Geograafilised koordinaadid on 68°43′ N, 52°45′ W.

Elanike arv oli 2011. aastal 3115. Aasiaat on elanike arvult neljas asula Gröönimaal.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gröönikeelne nimi Aasiaat [a:sia:t] tähendab 'ämblikud'.

Varasema ametliku nime, taanipärase Egedesminde [e:jsmin] ('Egede mälestus') andis 1759. aastal linna asutamisel misjonär ja kaupmees Niels Egede oma isa Hans Egede järgi.

Teise maailmasõja ajal kasutati nime Bluie West Five või Bluie West 5.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jäämäed Aasiaati saarestikus sadama vastas

Meri on jäävaba aprillist detsembrini.

1. detsembrist 12. jaanuarini on polaaröö ning 27. maist 18. juulini polaarpäev.

Haldusajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasiaat on Aasiaati pastoraadi keskus ning oli 19532009 Aasiaati valla keskus. Seejärel läks Aasiaati valla ala Qaasuitsupi valla koosseisu.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elanike arv on olnud:

  • 1991: 3273
  • 1992: 3239
  • 1993: 3253
  • 1994: 3201
  • 1995: 3154
  • 1996: 3039
  • 1997: 3112
  • 1998: 3147
  • 1999: 3224
  • 2000: 3229
  • 2001: 3239
  • 2002: 3179
  • 2003: 3142
  • 2004: 3129
  • 2005: 3100 (1. jaanuar)
  • 2006: 3086
  • 2007: 2977
  • 2008: 2853
  • 2009: 2947
  • 2010: 3005[1]
  • 2011: 3115

Aasiaat on elanike arvult neljas linn Gröönimaal.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas on kalasadam ja krevetikonservitehas Disko lahes. Krevette püütakse Disko lahest.

Kalatööstus sai alguse 1949, kui linnalähedasele meresaarele Transitøenele rajati kalatöötlemistehas. Aastal 1951 rajati krevetivabrik. Aastal 1966 ehitati see ümber kalafileevabrikuks. Aastal 1987 valmis uus kreveti- ja kalafileevabrik, mis on varustatud suure külmlaoga, et tootmine saaks toimuda aastaringselt. Kalatoodete aastane tootmismaht on 70 miljonit Taani krooni (2004).

Kaladest püütakse turska, hiidlesta, harilikku merihunti ja merivarblaslasi. Püütakse ka loivalisi.

Neljandik töötajatest on hõivatud kalanduses (6%) ja kalatöötlemises (18%). Halduses, hariduses, kaubanduses ja teeninduses on hõivatud 63% töötajatest.

Infrastruktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1998 avati uus Aasiaati lennujaam.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasiaatis asub üks kolmest Gröönimaa gümnaasiumist ja abikool Ado Lynge Skolen.

Aastal 1928 asutati Aasiaatis Gröönimaa esimene efterskole poistele ja 1932 tüdrukutele.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koht oli asustatud ammu enne kolonisatsiooni.

Misjonär ja kaupmees Niels Egede rajas 1759. aastal Egedesminde koloonia praegusest linnast lõuna pool. Koloonia toodi 1763. aastal üle praegusesse kohta, et tulla paremini toime konkurentsis hollandi vaalapüüdjatega.

Teise maailmasõja ajal sai Aasiaatist Lääne-Gröönimaa põhjaosa transiitsadam.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 1982. aastast on Aasiaatis Gröönimaa suurima muusikakirjastuse ja plaadistuudio ULO peakorter.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]