Ühistupank
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis puuduvad viited. Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid. Artiklid, kus ei viidata algallikatele, võidakse kustutada. |
Ühistupank on ühistulisel printsiibil tegutsev krediidiasutus (pank).
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Ühistupangad Eestis
Eesti krediidiasutuste seaduse järgi võib krediidiasutus tegutseda hoiu-laenuühistuna ning on sealjuures kohustatud kasutama oma nimes sõna "ühistupank". Ükski teine ühing ei tohi oma nimes sõna "ühistupank" kasutada.[1]
Eestis ei ole 2011. aasta seisuga registreeritud ühtegi tegevusloa alusel tegutsevat ühistupanka[2], kuigi seadus seda võimaldaks.
[redigeeri] Osakud
Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liimetest klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel.
Ühistupanga kasumit saab pidevalt liikmetele tagasi jagada. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides.[viide?]
Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik lisaks hoiustele kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga.
Ühistupanga võib luua kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel. Ühistupangas võib olla laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama.
[redigeeri] Ühistupanga liidud
[redigeeri] Ühistupangad Euroopas ja maailmas
Ameerika Ühendriikides on üle 90 miljoni hoiu-laenuühistu panga kliendi.
Saksamaal on üle 80 protsendi maapiirkondade elanikest ühistupankade liikmed.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Viited
- ↑ Krediidiasutuste seadus, §§ 3, 12. Riigi Teataja (vaadatud 1. juulil 2011.)
- ↑ Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused. Finantsinspektsiooni kodulehekülg (vaadatud 4. juulil 2011.)
[redigeeri] Välislingid
- Vootele Päi: "Eesti pangandusmaastikule on kerkimas uus rahvapank" Postimees, 22. november 2008.
- Vootele Päi: "Kõik ei ole halvasti, kõik on hästi!" Postimees, 5. aprill 2010.
