Arutelu:Ühistupank

See ei ole autoriõiguste rikkumine, kuna punamusta foorum on kasutanud käesoleva artikli autori teksti. Seega pole algallikas siiski mitte punamusta foorum.

Aga definitsioon on puudu. See tuleks lisada algusesse. 99.163.120.68 26. november 2008, kell 12:39 (UTC)

Artikkliga on nimega jama majas, kuna Ühistupank inglise keeles on cooperative bank ja mitte credit union, milleks on hoiu-laenuühistu. Korrastasin artiklis teksti ära, aga pealkiri oleks vaja ära vahetada Hoiu-laenuühistuks.

Kas keegi oskab sellega midagi teha? Kas ühistupanka pole siis olemas? --Epp 1. juuli 2011, kell 16:35 (EEST)

mulle tundub, et yhistulisel alusel tegutsevaid pankadeks nimetatud institutsioone on olemas kyll. selle nimega artikli olemasolu peaks olema õigustatud kyll. hoiu-laenuyhistu (HLÜ) on veidi kitsam asi. pankadeks võivad Eestis ennast nimetada krediidiasutused, millel on vastav järelevalve antud krediidiasutuse litsents. HLÜ-del sellist litsentsi pole vaja, nende tegevus on palju piiratum kui pankadel. mida yhistupank Eesti seaduste järgi tähendada võiks, on isekysimus. mõnele HLÜ-le või nende keskyhistule kuuluv aktsiaselts võiks näiteks olla yhistupank.

artikliga kohe midagi teha ei jaksa. võib-olla kunagi mõistan midagi teha, peaksin lähemalt uurima. teema on piisavalt oluline, et korralikult ja kriitiliselt läbi kirjutada, piirdumata sealjuures Eesti praeguse olukorra kirjeldusega. Ohpuu 1. juuli 2011, kell 16:41 (EEST)

ja kui nyyd alusetult spekuleerida, siis võib järelevalve Eestis äkki krediidiasutuse litsentsi anda ka HLÜ-le. maksab seadust lugeda, seal on kirjas. Ohpuu 1. juuli 2011, kell 16:43 (EEST)

täpsemalt: Krediidiasutuste seadus

§ 3. Krediidiasutuse mõiste

(1) Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine.

(2) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 12. Krediidiasutuse ärinimi ja selles sõna «pank» kasutamine

(1) Aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus on kohustatud kasutama oma ärinimes sõna «pank», ühistuna asutatud krediidiasutus sõna «ühistupank».

(2) Sõna «pank» või «ühistupank» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada ainult krediidiasutus.

siit peaks mõiste selguma, sellega tuleks artiklit õigupoolest alustada. Ohpuu 1. juuli 2011, kell 16:51 (EEST)

Nagu ma aru saan, siis tulenevalt seadusest on hoiu-laenuühistu on laiem mõiste, kui ühistupank. Sellest veel üldisem mõiste on finantsühistu. Kaks ühesuguse sisuga artiklit Ühistupank ja Hoiu-laenuühistu pole hea lahendus.Teilolondon 1. juuli 2011, kell 20:56 (EEST)

Leidsin, et eksisteerib Hoiu-laenuühistu seadusTeilolondon 1. juuli 2011, kell 21:01 (EEST)

täpselt nii, kõik tundub õige olevat. panga asutamiseks on seega põhimõtteliselt praktiselt kaks teed panga asutamiseks: asutad HLÜ või asutad aktsiaseltsi. seejärel läheb aega, kuni ylejäänud nõuded täidetud saad, nii et finantsinspektsioon või Eesti Pank litsentsi annab (ma nyyd jälle ei mäleta kumb, seadust lugeda ka enam ei jõua) . ykski HLÜ pole seni pangalitsentsini Eestis jõudnud (kuigi plaane on mitu olnud), mitu aktsiaseltsi on jõudnud pangalitsentsini.

liitmist artikliga hoiu-laenuühistu ei poolda. ühistupank on seaduse järgi krediidiasutus ehk pank, HLÜ ei ole.

aga vähemalt on nyyd mõistetes mingisugune selgus käes. saab teinekord artiklit parandama hakata. Ohpuu 1. juuli 2011, kell 22:34 (EEST)

Paar probleemi või ebatäpsust tekstis

Tsiteerin: "Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga – seda võimaldab 0-kasumi taotlus ühistupanga poolt". Miks ei saa rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid kaasata pankadevahelise rahaturu intressimääraga pangad, mis ei taotle 0-kasumit? Soovitan selle viimase lauseosa ühesõnaga maha võtta.

Ma ei saa täpselt aru ka sellest, kuis muudab kasumi iga-aastane laialijagamine ühistupanga kasumit mittetaotlevaks organisatsiooniks? Kas AS, kes igal aastal jagab omanikele kasumi välja, on järelikult tõepoolest samuti kasumit mittetaotlev organisatsioon? Need osad tuleks kas selgemaks kirjutada või ära kaotada.

"2007. aasta kommertspankade kasum Eestis oli 7,4 miljardit krooni, mis viidi riigi majandusest välja [...]" Viidet palun selle kohta, et pangad oma kasumi Eestist välja kandsid [mitte, et see sisuliselt oluline oleks, ehkki ühistupangast kirjutajad võiksid evida ettekujutust kasumi tekkest ja funktsioonist majanduses]. Minu mälu järgi on pea kõik pangad pea kogu aeg oma kasumi Eestisse reinvesteerinud, mille kohta on raske öelda, et "ei elavada kohalikku majandust".

Ilmselt oleks mõistlik käsitleda ühistuliikme vastutust panganduskriisi või ebaõnnestunud finantstehingute tingimustes, see tundub olema asi, millest paljud aru ei saa täpselt.

Seppo 2. juuli 2011, kell 19:30 (EEST)

toimetamisest

võtsin ja toimetasin artiklit entsyklopeediaartiklile sarnasemaks. redaktsioone võrreldes näeb kadunud sisu. võite vaadata, kas midagi olulist kaotsi läks. minu meelest ei läinud — kõrvaldasin juttu, mis tundus olevat pigem mõne hoiu-laenuyhistu äriplaani moodi kui entsyklopeediline sisu. samuti kahtlaseid turundusliku sisuga väiteid, mis tasakaalustamatult ja tõendamata ylistasid HLÜ-dena tegutsevaid panku loomu poolest kindlamate ning yllamatena võrreldes aktsiaseltsidena tegutsevate pankadega. möönan, et võisin milleski eksida. Ohpuu 4. juuli 2011, kell 11:44 (EEST)

vähehaaval hakkab kohale jõudma, et artikli esialgse kuju autorid (või allikad, mida nood autorid on tarvitanud) võivad olla silmas pidanud seda, et yhistupank võiks olla hoiu-laenuyhistu, mis koosneks kohalikest hoiu-laenuyhistutest.

umbes selline mudel, nagu käibib Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) ja kohalike tarbijate yhistute vahelistes suhetes – fyysilised isikud on näiteks Antsla Tarbijate Ühistu liikmed, Antsla Tarbijate Ühistu ja 18 ylejäänud kohalikku TÜ-d on ETK liikmed. ja Keila TÜ on vist ETK-st välja astunud. Antsla TÜ majandab Antsla poode, ETK majandab Tallinna Konsumeid ja Maksimarketeid.

nyyd tuleks leida näiteid, kus ja kuidas säärane HLÜ-yhistupanga mudel on töötanud või töötab. Eestist leiaks selliseid Teise ilmasõja eelsest ajast. Hispaaniast ilmselt leiaks neid kah, kuigi sealsed yhistulised pangad on praegu raskustes ja nende struktuur on juba muutunud või muutub peagi. finantssektorist rääkivate uudiste ja turu hirmude järgi olevat need Hispaania vanad yhistulised pangad riigi pangandussysteemi kõige nõrgem lyli. Ohpuu 6. juuli 2011, kell 14:14 (EEST)

elamuhoiupank (building society) on vist Briti nähtus, aga kas see on pigem HLÜ või pigem yhistupank või hoopis eraldi artikli vääriline nähtus? Ohpuu 6. juuli 2011, kell 14:47 (EEST)

Täiendamisest

Kui keegi on huvitatud, siis inglise keeles saab ühistupanga kohta lugeda artiklist Cooperative banking Teilolondon 6. juuli 2011, kell 21:42 (EEST)