Šoti margid

Šoti margid oli mõiste, mida kasutati Inglise-Šoti piiril hiliskeskajal ja varauusajal. Need kavandati esmalt aastal 1249 lepinguga Inglismaa kuninga Henry III ja Šotimaa kuninga Alexander III vahel kui püüe kontrollida Inglise-Šoti piiri puhvertsooni. Mõlemal pool Inglise-Šoti piiri olid Läänemark, Keskmark ja Idamark. Need piirkonnad peaaegu peegeldasid üksteist, kuid Šotimaa ja Inglismaa piirkondade vahel olid mõned kattumised. 13. sajandi lõpul nimetas Inglismaa kuningas Edward I esimese margivalvuri, kelle ülesanne oli jälgida olukorda piirkonnas ja turvata oma monarhi domeeni; kui see oli nende huvides, korraldasid nad piiriüleseid rüüsteretki, või isegi täiemõõdulist sõda.

Sajandeid olid margid kummalgi pool piiri segatud truudusega alad, kus perekonnad või klannid vahetasid toetatavat rahvust või poolt vastavalt oma perekonna huvidele sel ajal, ja seadusetus vohas. Enne kahe kuningriigi ühendamist Šotimaa ja Inglismaa personaaluniooni Šotimaa James VI (Inglismaal James I) juhtimisel vahetasid piiriklannid truudust Šoti ja Inglise troonide vahel olenevalt sellest, mis oli klanniliikmetele kõige soodsam. Sel ajal domineerisid võimsad kohalikud klannid piirialal Inglismaa ja Šotimaa vahel, mida tunti kui Debatable Lands (vaieldavad maad), kus kummagi monarhi käske ei kuulatud.

Sel ajastul ründasid piiriröövlid kohalikke asukaid. Nendes gruppides olid nii Inglise kui ka Šoti klannid, siiski ründasid nad rahvusest olenemata. Kohalikud talupojad pidid sageli maksma erinevatele klannidele "katuseraha", et neid ei rünnataks. Neid kokkuleppeid kutsuti "Black mal", kus mal oli vanapõhja sõna, mis tähendas lepingut. Sõna blackmail (väljapressimine) tuli selle tulemusena aastal 1530 inglise keelde.

Piiri voolav olemus ning sagedased sõjad Šotimaa ja Inglismaa vahel tegid markidest viljaka pinna paljudele bandiitidele ja röövlitele, kes olukorda ära kasutasid. Margivalvuritele kummalgi pool piiri usaldati raske ülesanne hoida rahu ja karistada pahategijaid; Šoti ja Inglise valvurid koordineerisid oma jõupingutusi vabade röövlite vastu.

Röövliperiood andis ühe ainulaadse arhitektuurse funktsiooni vanal röövlimaal – peeli, kaitseehitise, mida leidus paljudes suurtes majades (ja tõepoolest Carlisle'i katedraalis). See andis ka suurel hulgal romantilist kirjandust, kõige kuulsamad on Walter Scotti tööd.

Berwick-upon-Tweed, strateegiline linn Tweedi jõe põhjakaldal (traditsiooniline piir Idamargis), on Edinburgh'ile veidi lähemal kui Newcastle'ile. Selle üle võideldi palju kordi: aastatel 1147–1482 käis linn käest kätte rohkem kui 13 korda. Alles Inglismaa kuninganna Elizabeth I valitsemise ajal pidasid inglased võimalikuks kulutada raha moodsatele kindlustustele (bastion) linna kaitsmiseks šotlaste rünnaku vastu.

Šoti markide ajastu sai läbi 17. sajandi algul Middle Shires loomisega, mis kuulutati välja pärast Šotimaa ja Inglismaa personaaluniooni Šotimaa James VI (Inglismaal James I) juhtimisel.