Mine sisu juurde

Šona keel

Allikas: Vikipeedia
Šona keel
Kõneldakse  Zimbabwe
 Sambia
 Mosambiik
 Botswana
Kokku kõnelejaid 10,7 miljonit (2006)[1]
Keelesugulus Nigeri-Kordofani hõimkond
 bantu keeled
  bantu keelte S-rühm
   šona keeled
    šona keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Zimbabwe
Keelekoodid
ISO 639-1 sn
ISO 639-2 sna

Šona keel on Nigeri-Kordofani hõimkonna Bantu S-rühma keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Zimbabwes.[2][3] Šona keel on šonade emakeel ja üks Zimbabwe ametlikest riigikeeltest. Zimbabwes kõneleb šona keelt 9 miljonit inimest ehk rohkem kui 80% elanikkonnast. Šona keelt kõneldakse ka Sambias, Mosambiigis ja Botswanas.[3] Šona keelega sarnaneb kõige rohkem tonga keel, mida kõneldakse samuti Zimbabwes ja Sambias.[1]

Šona keelt kõneleb hinnanguliselt 10 759 200 inimest.[1] Sel on mitu murret. Põhimurded on kalanga, karanga, korekore, manjika, ndau ja zezuru murre.[2] Kaks peamist murret on karanga ja zezuru.[4]

Šona keelt õpetatakse ka koolides, kuid seda ei kasutata õppekeelena.[5] Šona keelel on küllaltki arenenud kirjandus, arvestades, et esimene šonakeelne raamat anti välja juba aastal 1957. Raamatu pealkiri on "Feso" ja selle autor on Zimbabwe kirjanik Solomon Mutswairo. Raamat läheb ajas sadu aastaid tagasi, kirjeldades aega enne Briti kolonisatsiooni. Mutswairo raamat osutus väga populaarseks ning seda õpetati isegi koolides.

Mõiste šona võttis 1931. aastal esimesena kasutusele Lõuna-Aafrika õpetlane Clement Doke, kes ühendas selle nimetuse alla vastastikku mõistetavad murded.[5] Šona keele juured ulatuvad Monomatapo impeeriumi ja Suur-Zimbabwe tsivilisatsiooni.[5]

Morfoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Isikulised asesõnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Et isikut näitab juba tegusõna vorm, siis lisatakse tegusõnale alusena isikuline asesõna ainult isiku rõhutamiseks. Siiski on olemas rööpsed isikulised asesõnad, mida kasutatakse isikut veel rohkem rõhutades. Kolmandas isikus sugu ei eristata. (Mamadza 36–37)

Isikulised asesõnad on:

  • ini ('ma, mina'), inini ('mina, mina ise')
  • iwe ('sa, sina'), iwewe ('sina, sina ise')
  • iye ('ta, tema'), iyeye ('tema, tema ise')
  • isu ('me, meie'), isusu ('meie, meie ise')
  • imi ('te, teie, Te, Teie'), imimi ('teie, teie ise, Teie, Teie ise')
  • ivo ('nad, nemad'), ivavo ('nemad, nemad ise') (Mamadza 36–37)
Null – ziro
Üks – motsi/poshi
Kaks – piri
Kolm – tatu/nhatu
Neli – china/ina
Viis – shanu
Kuus – tanhatu
Seitse – nomwe
Kaheksa – sere
Üheksa – pfumbamwe
Kümme – gumi

Šona keel kasutab ladina tähestikku. Sõnade hääldus sõltub peamiselt dialektist.[4]

Šona keel on toonikeel, milles eristatakse kaht tooni: kõrge ja madal. Kirjakeeles toone ei märgistata. Sõnade tähendus sõltub hääldusest ehk kas on kasutatud kõrget või madalat tooni.

Šona keeles on viis täishäälikut: a, e, i, o, u. Täishäälikuid hääldatakse sarnaselt eesti keelega.

Šona keele nimi- ja tegusõnadel on eesliide ja sõnatüvi. Tegusõnad lõppevad täishäälikuga. Eristatakse kahte minevikuvormi: esimene, mis kirjeldab täna toimunud tegevust, ja teine, mis kirjeldab eile või kaugemas minevikus toimunud sündmusi.

Eituse moodustamine varieerub vastavalt tegusõna vormile. Seega on infinitiivil ja finiitverbil erinevad eituse morfeemid.

Šona keeles on lause sõnajärg subjekt-verb-objekt (SVO).

Šona keele häälikud

Keelenäide

[muuda | muuda lähteteksti]

Vanhu vese vanoberekwa vakasununguka uyewo vakaenzana pahunhu nekodzero dzavo. Vanhu vese vanechipo chokufunga nekuziva chakaipa nechakanaka saka vanofanira kubatana nomweya wohusahwira.[3]

– Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. (Inimõiguste I artikkel)[6]

  • Rubatsiro! – Appi!
  • Ndinotenda! – Aitäh!
  • Ndapota. – Palun.
  • Mhoroi! – Tere! (ametlik),
    • Ndeipi! – Tere! (mitteametlik)
  • Munofara here? – Kuidas läheb?
  • Munonzi vaani? – Mis sinu nimi on?
  • Ndafara nekukuzivai. – Meeldiv kohtuda.
  1. 1,0 1,1 1,2 The Ethnologue Shona, a language of Zimbabwe. Kasutatud 25.10.2013. (inglise keeles)
  2. 2,0 2,1 bantu keelte S-rühm. Kasutatud 25.10.2013. (eesti keeles)
  3. 3,0 3,1 3,2 Shona (chiShona). Kasutatud 25.10.2013. (inglise keeles)
  4. 4,0 4,1 Shona. Kasutatud 25.10.2013. (inglise keeles)
  5. 5,0 5,1 5,2 Austin, Peter K. 2009. "Tuhat keelt". «Koolibri»
  6. Inimõiguste ülddeklaratsioon. Kasutatud 25.10.2013. (eesti keeles)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]