Ādivāsī

Ādivāsī (sanskriti, nepali ja hindi keeles ainsuses आदिवासी 'esmaasukas') on mitmesugused India ja Nepali rahvad ja hõimud, keda peetakse nende maade põliselanikeks. Väidetavalt on nende esivanemad elanud Indias enne India ja draviidi keelte kõnelejaid. Nad jäävad väljapoole kastisüsteemi. Põliselanikud on säilitanud oma etnilise identiteedi, sotsiaalse organisatsiooni, uskumused ja rituaalid. Põliselanikel puudub antropoloogiline, keeleline, etniline, sotsiaalne ja poliitiline ühtsus.

Indias on neid 70 miljonit (umbes 7% rahvastikust).

Kõige rohkem elab neid Jharkhandi osariigis. Rohkearvuliselt on neid ka Orissa, Madhya Pradeshi, Chhattisgarhi, Rajasthani, Andhra Pradeshi, Bihari, Lääne-Bengali ja Mizorami osariigis ning Andamanidel ja Nicobaridel.

Nimetus

Seda nimetust kasutavad enda kohta meeleldi India põliselanikud ise. India põhiseaduse loojad on seda nimetust vältinud, et ei jääks mulje, et tegu rahvastega, kes on Indias elanud enne hindusid. Selle asemel kasutatakse ametlikult nimetust scheduled tribes; nende eristaatus on reguleeritud põhiseaduse lisas nr 5. Government of India Actis (1935) nimetatakse neid backward tribes.^[1]

Sotsiaalne struktuur

Neid nimetatakse ka tribals ('hõimurahvad'), sest traditsiooniliselt elavad nad väikeühiskondades.

Indoeurooplased on nad esialgsetelt asualadelt üha enam välja tõrjunud ning jätnud nad sellega ilma ka traditsioonilisest elatisest.

Kõige suuremad rahvad nende seas on kolid ja bhilid India lääneosas, gondid, kuid, sorad ja gadabad Kesk-Indias, nisid, nagad, khasid ja garod Kirde-Indias, oraonid, mundad, hood ja santalid India idaosas ning Chenchu, Sholega, toodad, kotad, irulad, kurumbad ja kadarid Lõuna-Indias.

Maaelanikel on pärimus, mida iseloomustab tugev side looduse ja oma maaga, terviklik ja kogu elu läbiv religioon, pärimuslikud tantsud, muusika ja pidustused.

Majanduslik ja sotsiaalne olukord

Enamik Ādivāsī kogukondi tegeleb endiselt maaharmise, karjakasvatuse ja käsitööga, enamasti naturaalmajanduse raames. Nende ajalooline elatusallikas on oma maa, mida majandatakse kogukondlikult.

Koos puutumatutega (dalitid) kuuluvad põliselanikud India kõige vaesemate inimeste hulka. Umbes 10 miljonit elab neid slummides, umbes 90% allpool vaesuspiiri. Kuigi põhiseadus tagab neile vähemuste õigused, on nad hindude ühiskonnast senini välja tõugatud.

Suurprojektide käigus, tööstus- ja turismipiirkondade rajamisel, paisude ehitamisel, toorainete kasutuselevõtmisel, teede ehitamisel ning loodus- ja vabaajaparkide rajamisel asustatakse põliselanikke ümber või lihtsalt aetakse ära. Näiteks Saksamaa osalus Rourkela metallurgiatehaste rajamisel alates 1958. aastast, mille käigus umbes 16 000 põliselanikku ära aeti, on seniajani kontroversiaalne. Veel jätkuval Sardar Sarovari paisu ehitusest Narmada orus Gujarati osariigis, kus asustati sunniviisiliselt ümber umbes 110 000 põliselanikku, on rahvusvahelised rahastajad kestva avaliku surve tõttu tagasi tõmbunud.

Et põliselanike olukorda parandada, on Indias välja antud kaitseseadus ning viidud ellu arvukalt programme ja projekte. Ometi ei ole ei seadused (näiteks keeld võõrandada põliselaniku maad mittepõliselanikule, maareformid, võlaorjuse ning alkoholikaubanduse keeld põliselanike aladel) ega programmid ja projektid infrastruktuuri arendamiseks, tervise edendamiseks ja vaesusega võitlemiseks nende olukorda püsivalt parandanud, sest nad jäid lünklikuks, jäid ellu rakendamata või elukaugeks.

Põliselanike aladel töötavad ka arvukad valitsusvälised organisatsioonid. Nad pakuvad sotsiaalteenuseid, tegelevad näiteks haridusega, infrastruktuuri arendamisega, teadvuse kujundamisega või keskkonnakaitsega ning toetavad üha rohkem gruppidevahelisi liite ja organisatsioone, naisteorganisatsioone ja eneseabigruppe, kus põliselanikud ise võitlevad oma elutingimuste parandamise eest. Väga edukas eneseabiprojekt on ACCORD/AMS Lõuna-Indias Nilgirises Gudaluris. Seal elavad Kattunaickan, Moolakurumba, Bettakurumba, irulad ja Panniya.

Kultuurikontaktid hindudega

Osa antropolooge usub, et hinduism on kujunenud põliselanike usundi olulisel mõjutusel. Teiste arvates on hindud ja põliselanikud alati elanud eraldi ja nendevahelised kontaktid on olnud vähesed ja harvad.

Vaata ka

India rahvausund

Viited

↑ Census of India 1988, lk 166. Tsiteeritud raamatust: Nandini Sundar, Subalterns and Sovereigns, New Delhi, Oxford ²2007; ISBN 0-19-569704-9, lk 185, märkus 96

Välislingid

[1] Census of India 1988, lk 166. Tsiteeritud raamatust: Nandini Sundar, Subalterns and Sovereigns, New Delhi, Oxford ²2007; ISBN 0-19-569704-9, lk 185, märkus 96

[1]