Mine sisu juurde

ÜRO Angola kontrollimissioon II

Allikas: Vikipeedia
ÜRO Angola kontrollimissioon II
Lühend UNAVEM II
Asutatud mai 1991
Tegevuse lõpetanud veebruar 1995
Tüüp rahuvalvemissioon
Õiguslik staatus lõppenud
Peakorter Luanda, Angola
Asukoht Angola
Juht Margaret Joan Anstee (Suurbritannia), Alioune Blondin Beye (Mali)
Emaorganisatsioon ÜRO Julgeolekunõukogu
Eelarve maht 175,8 miljonit dollarit (1991-1995)
Angola kaart

ÜRO Angola kontrollimissioon II (UNAVEM II), mis algas 1991. aasta mais ja kestis 1995. aasta veebruarini, oli teine ÜRO rahuvalvemissioon kokku neljast, mis lähetati Angolasse Angola kodusõja ajal, mis oli pikim sõda kaasaegses Aafrika ajaloos. Täpsemalt loodi missioon 1990. aasta mitmepoolse relvarahu ja sellele järgnenud 1991. aasta Bicesse kokkulepete jälgimiseks ja säilitamiseks, millega algatati esimest korda valimisprotsess, mis hõlmas kodusõja kahte rivaalitsevat fraktsiooni, Angola Vabastamise Rahvaliikumist (MPLA), Angola de facto valitsus, mis kontrollis Luandat ja suuremat osa riigist alates iseseisvumisest 1975. aastal, ning Rahvusliit Angola Täieliku Iseseisvuse Eest (UNITA).

Missiooni algne mandaat kehtestati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 696 (1991), mis võeti vastu 30. mail 1991. aastal. Nimetatud mandaat oli:

"kontrollida Angola poolte vahel kokkulepitud korda relvarahu jälgimiseks ja Angola politsei järelevalveks relvarahu ajal."

Sellele järgnenud resolutsiooniga Resolutsioon 747 (1992), mis võeti vastu 24. märtsil 1992, muudeti mandaati nii, et see hõlmas ka valimiste jälgimise kohustusi. Riigis äsja kokkulepitud valimiste ajal lähetati koos ülejäänud missiooniga 400 ÜRO valimisvaatlejat, kellele lisandus mandaat "Angola presidendi- ja seadusandliku kogu valimiste vaatlemine ja kontrollimine". Pärast mitmeid Julgeolekunõukogu resolutsioone 1993. aastal muudeti mandaati uuesti, et julgustada nii Angola valitsust kui ka UNITA relvarahu rangemat järgimist pärast vaenutegevuse taaskäivitumist. Lõpuks, 1994. aasta lõpus, Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 952 (1994) ja 966 (1994), alustas UNAVEM II 20. novembri 1994 Lusaka protokolli vaatlemist ja kontrollimist. Alustati ettevalmistusi uue missiooni, ÜRO Angola kontrollimissioon III (UNAVEM III) loomiseks, mis loodi pärast Lusaka protokolli.

Missioon koosnes sõjaväevaatlejatest, tsiviilpolitseist, valimisvaatlejatest, parameedikutest ning nii kohalikust kui ka rahvusvahelisest personalist. Varajase hääletamise ajal oli kontingendi suurus üle 1100. UNAVEM II missioonil hukkus kokku 5 inimest, neist 3 sõjaväelast ja 2 tsiviilisikut.

Peagi pärast Angola iseseisvumist Portugalist 1975. aastal langes nõrk kolmepoolne koalitsioonivalitsus kodusõtta. MLPA saavutas Kuuba vägede toel ning Nõukogude Liidu ja teiste kommunistlike riigide abiga kiiresti kontrolli Luanda ja valitsuse üle ning UNITA, mis on liidus Angola Rahvusliku Vabastusrindega (FNLA), alad piirdusid riigi sisemusega. Esimene ÜRO rahuvalvemissioon Angolas, ÜRO Angola kontrollimissioon I (UNAVEM I) jälgis Kuuba kokkulepitud lahkumist 1988. aastal. Samal aastal viidi UNITAt toetavad Lõuna-Aafrika väed välja ja 1990. aastaks sõlmisid sõdivad pooled, kellega liitus veel kaheksateist Aafrika riiki, relvarahu. 1991. aasta keskel andis ÜRO Julgeolekunõukogu loa UNAVEM II lähetamiseks ja uue relvarahulepingu jälgimiseks. 1991. aasta Bicesse kokkulepetega loodi Angolas demokraatlik valimissüsteem UNAVEM II järelevalve all. Pärast rahulolematu UNITA presidendikandidaadi Jonas Savimbi 1992. aasta üleskutset jätkus vaenutegevus kuni 1994. aasta Lusaka protokollini.