Ökoärevus
Ökoärevus (lühend sõnadest ökoloogiline ärevus) on krooniline hirm keskkonna hävimise ees.[1] Eestikeelses kirjanduses on kasutatud ka sünonüüme "keskkonnaäng"[2], "ökoäng"[3] ja "kliimaärevus"[4].
Pidevad halvad uudised keskkonna teemadel võivad põhjustada inimestes depressiooni ja ökoängi.[3] Mõju vaimsele tervisele võib ilmneda enne ekstreemset sündmust, näiteks hirm kliima- ja keskkonnamuutuse tagajärgede ees ehk kliimaärevus, mis enim puudutab lapsi ja noori täiskasvanuid. Kliimaärevus ei ole kliiniline diagnoos, kuid mõjutab inimeste heaolu.[4] Ökoärevus on ebameeldiv emotsioon, kuigi see võib olla kohanemisvõimeline, motiveerides kasulikku käitumist, näiteks asjakohase teabe kogumist.[5] 2018. aastal avaldas Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon aruande kliimamuutuste mõju kohta vaimsele tervisele. Selles öeldakse, et "järkjärgulised ja pikaajalised kliimamuutused võivad esile kutsuda inimestes mitmesuguseid emotsioone, sealhulgas hirmu, viha, jõuetust või kurnatust".[1] Veel on võrreldud tunnet leina ja kaotustundega ning kasutatud terminit "ökoloogiline lein" (või "ökolein", "kliimalein"), mis tuleneb keskkonnahävituse või kliimamuutuste kogemisest või nendest õppimisest.[6]
Üldiselt on kliimaga seotud stressil tõenäoliselt suurim mõju teismelistele ja kahekümnendates eluaastates noortele.[7] Kliimamuutustega võib inimesel kaasneda nii palju ärevust ja hirmu tuleviku ees, et see võib mõjutada tema tuleviku otsuseid järglaste saamise osas.[5] Ökoloogiliste probleemidega seotud ärevuse üle on hakatud rohkem arutlema pärast 2007. aastat, mil teemat käsitleti kui üldist nähtust. Kliimapsühholoogia on esilekerkiv valdkond, kuid endiselt on väga vähe uurimusi ökoloogilise kriisi mõjudest psühholoogilisele seisundile.[8]
Ökoärevusele pööratud tähelepanu kasvas kiiresti pärast 2017. aastat ja eriti 2018. aasta lõpus, kui kliimaaktivist Greta Thunberg tõi avalikkuse ette oma keskkonnaärevuse teema.[9] Greta Thunberg algatas ülemaailmse noorte kliimastreigi,[10] noored on ka kõige tõenäolisem ökoärevuse all kannatav sihtrühm.[7] Ülemaailmsest noorte kliimastreigist on saanud meeleavalduste sari ning selle eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu kliimamuutustele.[10]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Clayton, Susan; Manning, Christie; Krygsman, Kirra; Speiser, Meighen (märts 2017). "Mental Health and Our Changing Climate: Impacts, Implications, and Guidance (PDF)" (PDF). American Psychological Association. Vaadatud 14.05.2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Madis Vasser (9.12.2020). "Keskkonnakolumn: Kuidas ökoärevusega rahu teha". Müürileht. Vaadatud 14.05.2022.
- ↑ 3,0 3,1 Haljasorg, Mariliis; Vasser, Madis; Liiv, Katre; (7.05.2021). "Mõju inimestele". Kliimamuutused.ee. Vaadatud 14.05.2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link) - ↑ 4,0 4,1 "Vaimse tervise roheline raamat" (PDF). Sotsiaalministeerium. 2020. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27.03.2022. Vaadatud 14.05.2022.
- ↑ 5,0 5,1 Schneider-Mayerson, Matthew; Leong, Kit Ling (17.11.2020). "Eco-reproductive concerns in the age of climate change". Climatic Change. Vaadatud 14.05.2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Cunsolo, Ashlee; Ellis R, Neville (3.04.2018). "Ecological grief as a mental health response to climate change-related loss". Nature Climate Change. Vaadatud 15.04.2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 7,0 7,1 "Climate grief takes toll on younger generations". SC Times. 21.04.2019. Vaadatud 14.05.2022.
- ↑ Pihkala, Panu (23.09.2020). "Anxiety and the Ecological Crisis: An Analysis of Eco-Anxiety and Climate Anxiety". Helsinki Institute of Sustainability Science. Vaadatud 14.05.2022.
- ↑ Vaughan, Adam (18.12.2019). "The world started to wake up to climate change in 2019 – now what?". New Scientist. Vaadatud 14.05.2022.
- ↑ 10,0 10,1 Watts, Jonathan (11.03.2019). "Greta Thunberg, schoolgirl climate change warrior: 'Some people can let things go. I can't'". Guardian News & Media. Vaadatud 14.05.2022.