Laenamine (muusika)
Laenamine (inglise keeles borrowing) on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul uues muusikas kasutatakse olemasoleva materjali või printsiipi.
Ameerika muusikateadlase J. Peter Burkholderi järgi kuuluvad laenamise hulka näiteks modelleerimine, varieerimine, parafraseerimine, arranžeerimine, seadmine, cantus firmus, popurrii (medley), quodlibet, stilistiline allusioon, kumulatiivne seadmine (cumulative setting), programmiline tsiteerimine (programmatic quotation), kollaaž, mosaiik (patchwork) ja laiendatud parafraas (extended paraphrase). See, mis tüüpi laenamisega on tegu, selgub tema meelest järgmise küsimustiku abil:
- Milline on olemasoleva ja uue teose suhe žanri, vahendi (medium), stiili või muusikalise traditsiooni põhjal (kas sama või erinev); faktuuri põhjal (kas meloodiat on kasutatud uues monoodilises teoses samuti ühehäälselt, kas meloodiat on kasutatud uues polüfoonilises teoses, kas polüfoonilist muusikat on kasutuatud uues polüfoonilises muusikas); pärituolu põhjal (kas on tegu sama heliloojaga, samasse muusikute ringkonda kuuluvate muusikute, väljaspool helilooja ringkonda kuuluva kaasaegse helilooja, teisel maal asuva helilooja, hilisema heliloojaga)?
- Milliseid olemasoleva teose elemente on kasutatud uues teoses ja millisel määral: kas tervet faktuuri, faktuuri fragmentide kombinatsioone, meloodialiini või selle kontuuri, rütmifiguure, mõnda harmoonia omadust (näiteks teatud akordide järgnevust, silmatorkavat koloriiti (striking sonority) või heliklasside kollektsiooni, muusikavormi või muid vormiloovaid vahendeid, faktuuritüüpi, instrumentaalset koloriiti (instrumental colour), teiste muusikaliste parameetrite väärtusi?
- Mida laenatud materjal uues teoses kujundab: kas loob ise virtuaalselt muutumatuna (paljud muud omadused muutuvad samas niivõrd, et tegu on uue entiteediga) uut muusikalist struktuuri (näiteks contrafactum (muutub tekst), transkriptsioon või arranžeering (muutub ettekandekoosseis), intabulatsioon või arranžeering (muutub meedium ja figuratsioon); kas mõjutab uue teose struktuuri, samal ajal varieerudes või teisenedes; kas tekitab meloodilise parafraasi; kas loob kaunistatud või ornamenteeritud variatsiooni; kas tekivad vormid, mis põhinevad meloodialiini struktuuril ning millesse on lisatud või interpoleeritud troop või refrään; kas pakub välja struktuurse liini (line) või kompleksi, mille erinevaid komponente kasutatakse kontrapunktiliselt (näiteks eri tüüpi organumid, keskaegne motett, cantus firmus'el põhinevad kompositsioonid, parafraas (näiteks hümni prafraasid, paroodiamissa)), seaded, arranžeeringud; kasutab teemat ning selle tunnuseid ja arendusi variatsioonis, tantsus, sonaadis, rondos, fuugas, marsis, fantaasias, kumuluatiivses seades (cumulative setting), improvisatsioonis; kas pakub välja materjali vabalt ümber töödeldud motiivide, struktuursete ideede, kontrapunktiliste kombinatsioonide jaoks; leiab kasutust motiivina; ilmub vormi kas olulise sündmusena või möödaminnes; kombineerub lineaarselt muu laenatud või ka uue materjaliga (näiteks lineaarne kas suktsessiivne või homofooniline quodlibet, popurrii (medley), mosaiik (patchwork); kombineerub kontrapunktiliselt muu laenatud või uue materjaliga (näiteks simultaanne polüfooniline quodlibet; kas eksisteerib kollaažis koos teiste teostega?
- Kas laenatud materjali on uues teoses muudetud: kas seda on kasutatud täielikult ja muutmata kujul; mittetäielikult, kuid muutmata kujul; minimaalselt muudetuna; kaunistatud ja ornamenteeritud kujul; meloodiliselt parafraseerituna või restruktureerituna; oluliselt ümber töötatuna; kasutatud üksikute fragmentidena; asetatud uude konteksti, muutes selle mõju; kasutatud teemana, seda mitte eriti muutes, kuid esitledes fragmenteerituna ja uues funktsioonis [näiteks cantus firmus pikkade nootidena või teemaks muudetud rahvaviis); varjatuna (disguised); ainult vihjena (alluded), kasutades sarnast žesti, kuid muusikalist materjali samas kasutamata?
- Milline on materjali muusikaline funktsioon uues teoses: kas initsiaalne, pakkudes heliloojale uue teose jaoks ainult lähtekoha (tihti sõnasõnalises tähenduses, kui uus teos saab alguse mudelist); kas struktuurne (näiteks üksiku liini põhistruktuuri vorm, põhilisse meloodilisse liini inkorporeeritud element, polüfoonilise teose struktuurne põhimõte, toimib kui üks kontrapunktiline liin teiste hulgas või kujutab enesest uue teose struktuurset mudelit); temaatiline (näiteks teema või selle osa, juhtiv meloodia või selle osa või motiiv); muu sündmus (markeerib uues teoses põhilist sündmust nagu kulminatsiooni või muud tipphetke, kujundab žesti, mis pole ei temaatiline ega ka struktuurne)?
- Milline on laenatud materjali võimalik muusikaväline tähendus uues teoses: kas see on tingitud tekstist või programmist (näiteks esindab laenatud teost või seda tüüpi teost üldisemalt, ilmub koos algse teose tekstiga, millega tekib iseseisev muusikaväline tähendus, ilmudes ka ilma tekstita, mis selle juurde tavaliselt kuulub, tekitab muusikavälise tähenduse, sümboliseerib midagi, mida selle teose või sedalaadi teostega üldiselt seostatakse); kas see on kirjeldav, andes passaažile teatud karakteri, millega seda tavaliselt seostatakse; kas see loob allusiooni algse teose või selle heliloojaga (näiteks avaldades algsele teosele või selle loojale austust, kommenteerides või esitades algset teost paralleelina, kutsudes esile võistluse algse ja uue teose või selle looja vahel, kritiseerides või eitades algset teost); kas see on osa kollaažist, aidates luua teadvuse voolu (stream-of-consciousness) efekti; kas see muutub koos kuulajaga, see tähendab omab teatud kuulajate rühmade jaoks individuaalset ja erinevat tähendust või muutub ajas.