Mudel (muusika)
Mudel on muusikas abstraktsioon, mis on aluseks heliteose analüüsimisel või uue teose loomisel.
Muusikaajaloos leidub teoseid, mis põhinevad kas tervenisti või osaliselt varasema teose mudelil, kusjuures mudelina võib käsitleda vanema teose struktuuri, meloodilist või rütmilist põhimõtet, vormi või protsesse. Mudeli järgi heliteose loomisele on lähedased ka laenamine, tsiteerimine, parafraseerimine, parodeerimine ja allusioonide loomine, kuid modelleerimist võib pidada sügavamaks kui lihtsat jäljendamist.
Mudeli alusel kirjutati muusikat tavaliselt samas žanris (näiteks kindla mudeli järgi loodud sümfoonia osa) või faktuuris (näiteks polüfooniline missatsükkel, mis põhines polüfoonilisel laulul), kuid eksisteerib ka seoseid žanrite vahel. Uue teose ja mudeli seos on tihti ambivalentne, kuna mõned elemendid võivad olla otsesed tsitaadid ning teised põhjalikult muutunud.
Lääne traditsioonis on heliloojad kasutanud muusika komponeerimisel mudeleid peamiselt järgmiselt:
- õppides, kuidas kirjutada kindlas stiilis või žanris ning järgides seejärel stiili või žanri reegleid;
- imiteerides mõnda menukat või tähelepanuväärset heliteost;
- jäljendades olemasolevat heliteost, konkureerides sellega või avaldades sellele austust, lisades oma teosesse kommentaarina fragmendi jäljendatavast teosest;
- vihjates tuntud teosele ja selle tähendusele.
Need põhimõtted võivad esineda nii üksikult kui ka kombineeritult. Esimesed kaks on ilmselt sama vanad kui muusika ise, sest peaaegu kogu muusika põhineb kas improviseerija või helilooja kogemusel varasemast muusikast ja selle mudelitest. Viimased kaks sõltuvad rohkem helilooja individuaalsest stiilist ja töömeetoditest.
Mudeli järgi muusika kirjutamist, mille eesmärk on õppida stiilireegleid või kompositsioonitehnikaid, kohtab näiteks Claudio Monteverdi varastes madrigalides, mis põhinevad kas tervenisti või osaliselt Luzzasco Luzzaschi ja Luca Marenzio madrigalidel. Näiteks Igor Stravinski varane "Klaverisonaat F-duur" põhineb Tšaikovski, Aleksandr Glazunovi ja Aleksandr Skrjabini klaverisonaatidel. Juba "Musica enchiriadis" (u 850–900) ja Guido Arezzosti "Micrologus de disciplina artis musicae" (1026–1032) sisaldavad teoseid, mida autorid tõid esile kui mudeleid sellest, kuidas mingis stiilis improviseerida või komponeerida. Ka klassitsismiaja heliloojate esimesed teosed põhinevad kindlatel mudelitel: näiteks Mozarti "Reekviemi" terved lõigud on kirjutatud Michael Haydni "Reekviem c-molli" (1771) eeskujul. Mudel puudutab instrumentatsiooni, vokaalpartiide jaotumist kooriks ja soolodeks, faktuuri, struktuure, teksti viisistamist, harmoonilist plaani ning muid tehnilisi ja stiiliaspekte.
Eeskujuks oleva teose imiteerimist kohtab palju renessansiaja populaarsete šansoonide, samuti missade töötluste puhul uuteks kas vokaal- või instrumentaalteosteks. Muusikaajaloo suurteosed, nagu Monteverdi kaebelaulud, Händeli "Messias", Haydni "Loomine", Beethoveni "Üheksas sümfoonia", Stravinski "Püha kevad", on andnud ainest paljudele järgijatele.
Sama toimub levimuusikas: mõni eriti menukas teos kutsub esile palju imitatsioone. Näiteks ansambli The Beatles album "Sergeant Pepper's Lonely Hearts Club Band" on inspireerinud paljusid järgijaid alates Rolling Stonesi albumist "Their Satanic Majesties' Request" kuni The Who, Pink Floydi ja paljude teiste ansamblite kontseptuaalsete albumiteni.
Heliloojad tihti austavad või kommenteerivad oma eelkäijate loomingut, kasutades nende teoseid mudelina. Guillaume de Machaut kasutab sellisel moel Philippe de Vitry isorütmilisi motette, laenates neist nii talea, kõlavärvingu kui ka struktuurse plaani. Samasugust praktikat võib leida juba keskaja poeetide austuses ja rivaalsuses loodud lauludes. Renessansiajast kohtab palju polüfoonilisi mudeleid, mis rändavad kas sulandudes, võisteldes või austust avaldades teosest teosesse. Mõnikord võivad sellised teosed olla esmapilgul oma jumaldamise objektist esteetiliselt üsna kaugel, näiteks on Wagneri "Tristani ja Isolde" eeskujul loodud "Pelleas ja Melisande", mida võib tõlgendada nii oma eeskuju kommentaari kui ka kriitikana.
Neljanda võimaluse näitena sobiks Beethoveni keelpillikvarteti osa "Heiliger Dankgesang eines Genesenen an die Gottheit", mis on kirjutatud pärast helilooja haigestumist. Sellel teosel on selge viide Béla Bartóki hilise loomingu juurde. Haydni "Loomises" olev idee, pimedusest valguse poole, on inspireerinud näiteks Beethovenit looma "Viiendat sümfooniat" ja Brahmsi "Saksa reekviemi".