Mine sisu juurde

Viljar Loor

Allikas: Vikipeedia
Viljar Loor
Isikuandmed
Kodakondsus Eesti
Sünniaeg 1. oktoober 1953
Sünnikoht Tartu
Surmaaeg 22. märts 2011 (57-aastaselt)
Surmakoht Tallinn
Kasv 197 cm
Klubiandmed
Positsioon temporündaja
Klubikarjäär
1971–1973 Eesti NSV Maardu Kalev
1974–1975 Eesti NSV Tallinna Kalev
1975–1977 Nõukogude Liit CSKA
1977–1978 Eesti NSV Tallinna Kalev
1978–1983 Nõukogude Liit CSKA
1983–1985 Eesti NSV Tallinna Kalev
Koondisekarjäär
1975–1983 NSV Liidu võrkpallikoondis
Saavutused
Olümpiamängud
Esimene koht Moskva 1980 võrkpall
Maailmameistrivõistlused
Esimene koht Itaalia 1978 võrkpall
Esimene koht Argentina 1982 võrkpall
Euroopa meistrivõistlused
Esimene koht Jugoslaavia 1975 võrkpall
Esimene koht Soome 1977 võrkpall
Esimene koht Prantsusmaa 1979 võrkpall
Esimene koht Bulgaaria 1981 võrkpall
Esimene koht Saksa DV 1983 võrkpall

Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu22. märts 2011 Tallinn) oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt.

Tema treeneriteks olid Ülo Palk, Raimund Pundi, Ivan Dratšov, Nõukogude Liidu koondises Vjatšeslav Platonov ja Juri Tšesnokov.

Ta lõpetas aastal 1972 Tallinna Spordiinternaatkooli ja aastal 1977 Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna.

  • Moskva 1980: kuldmedal

Muudel võistlustel

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Maailmameister: 1978, 1982
  • Euroopa meister: 1975, 1977, 1979, 1981, 1983
  • Maailma karika võitja: 1977, 1981, 1983
  • Euroopa noortemeister: 1973
  • Kolmekordne Eesti meister
  • 4 × Euroopa riikide meistermeeskondade karikavõistluste võitja
  • 7 × NSV Liidu meister[1]

Viljar Loori vend Heldur (sündinud 10. mail 1955 Tartus) oli samuti võrkpallur ja tuli 1974 TPI meeskonnas Eesti meistriks.[3]

Viljar Loor lõpetas elu enesetapuga. Maetud Tallinna Metsakalmistule, sportlaste kvartalisse.[4][5]

2007. aastal andis Eesti Olümpiakomitee Olümpiavõitjate sarjas välja Tiit Lääne koostatud raamatu Viljar Loor.[6] 2013. aastal ilmus Gunnar Pressi sulest elulooraamat "Härra sportlane Viljar Loor" (Menu Kirjastus). Raamat tunnistati 2013. aasta parimaks spordiraamatuks ning see pälvis Georg Hackenschmidti raamatuauhinna.[7]

  1. Teisipäeval suri ootamatult olümpiavõitja Viljar Loor Delfi, 23. märts 2011
  2. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  3. Biograafia ESBL-is
  4. Delfi. Gunnar Press. Suurt Loori mälestades, 5. oktoober 2011
  5. Postimees. Tarmu Tammerk. Eetikanõunik: olümpiavõitja enesetapu käsitlemises ETVs rikkumist pole, 1. oktoober 2011
  6. Viljar Loor leo.ee.
  7. Mulluseks parimaks spordiraamatuks valiti „Härra sportlane Viljar Loor“ ERR arhiiv, 11.04.2014.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]