Zwentendorfi tuumaelektrijaam
.JPG)
Zwentendorfi tuumaelektrijaam oli esimene kolmest kavandatavast tuumaelektrijaamast Austrias ja ainus, mis valmis ehitati. Jaam asus Alam-Austria liidumaal Tullni ringkonnas Zwentendorf an der Donau asulas, Viinist mööda Doonaud umbes 30 kilomeetrit ülesvoolu. Jaam ei ole kunagi käigus olnud.
1960. aastate lõpus otsustas Austria valitsus algatada tuumaenergiaprogrammi. Jaama ehitus algas aprillis 1972, jaam oli disainitud 692 MW võimsusega keevveereaktorina, mis oleks pidanud andma ligi 10% Austria elektritoodangust. Jaama ehitus maksis ligi 5,2 miljardit Austria šillingit (tänases rahas umbes 1,4 miljardit eurot). 1974. aasta naftakriisi ajal otsustas Austria liidukantsler Bruno Kreisky Austria viia üle tuumaenergiale, et vähendada Austria sõltuvust fossiilkütustest, ning Austriasse kavandati teist tuumajaama. Toonane Austrias võimul olev sotsiaaldemokraatlik valitsus, ja ka peamine opositsioonipartei – konservatiivne Rahvapartei – toetasid mõlemad tuumaenergiat.
Tuumaenergia oli aga Austrias vägagi vastuoluline – selle vastu olid nii konservatiivsemaid pereväärtuste esindajaid, vasakpoolseid utopiste ja keskkonnakaitseaktiviste. Ka Austria riiklik energiaettevõte Verbund AG, mis omas Austria suuri hüdroelektrijaamu, kartis energiahindade langust tuumaenergia kasutuselevõtu korral ja alustas oma reklaamikampaaniat.
Juunis 1978 teatas kantsler Kreisky, et tuumaenergia pannakse rahvahääletusele, mis toimub 5. novembril 1978. Kreisky arvas, et tuumaenergia pooldajad võidavad, kuid läks vastupidi – tuumaenergia kasutamine lükati napilt tagasi (50,5% vs 49,5%). Viin ja idapoolsed liidumaad peamiselt toetasid tuumaenergiat, kuid läänepoolsed mäeliidumaad olid tugevalt vastu – Vorarlbergis 84,4% ja Tiroolis 65,8%. Seetõttu, kuigi elektrijaam oli valminud, ei käivitatud seda kunagi ja selle asemele ehitati hoopis Dürnrohri soojuselektrijaam. Detsembris 1978 võttis Austria parlament vastu seaduse tuumaenergia keelamiseks, 1999 lisati see Austria põhiseadusese.