Zorbing

Allikas: Vikipeedia

Zorbing on lõbu eesmärgil sõitmine suures läbipaistvast plastpallis.

Zorbingut tehakse üldiselt väikese kaldega nõlvakul, kus sõitja veereb allamäge. Zorbida saab ka tasasel maastikul, kusjuures siis on sõitjal rohkem kontrolli. Zorbida saab ka vee peal. Enamik zorbipalle on konstrueeritud üksiksõitjale, aga mõnda mahub ka kaks-kolm sõitjat. Pikimad sõidud võivad ulatuda üle poole kilomeetri.

Konstruktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Pall on topeltseintega sfäär, kus kahe seinakihi vahel on õhukiht. See õhukiht toimib amortisaatorina sõitja jaoks, tasandades müksud, mis tekivad sõites. Paljudel zorbipallidel on rihmad, et hoida sõitjat paigal. Samas on palle, kus sõitja saab vabalt sees kõndida või lasta end keerleva liikumise tõttu palli sees seinast seina pilduda. Tüüpiline pall on umbes 3-meetrise välisläbimõõduga ja palli sisemine kiht on umbes 2-meetrise läbimõõduga. See jätab kahe kihi vahele umbes 50–60 cm õhkpadja. Plastkiht ise on tavaliselt 0,8–1,5 mm paks. Sisemine ja välimine kiht on ühendatud mitmekümnete väikeste köitega. Pallil on tavaliselt 1–2 tunnelilaadset sissekäiku. Kuna palli materjalina kasutatav plast on temperatuuritundlik, pole nende kasutamine –20 kraadist külmema temperatuuri korral soovitatav.

Zorbingukohad[muuda | muuda lähteteksti]

Zorbitakse üldiselt kommertsüritustel, kus tavaliselt sõitjad maksavad iga sõidu eest või kogu päeva rendi. On ka variant, et teenusepakkuja tellitakse endale sobivasse kohta. Zorbida saab kas tasasel maal, portatiivsel rambil või looduslikul künkal.

Eestis on zorbingut praktiseeritud Otepääl, Tallinna Lauluväljakul, Rakvere linnamäel, Kalev SPA-s ja mujal.

Zorbinguga tegeldakse (2008. aasta seisuga) Inglismaal, Kesk-Rootsis, Eestis, Austraalias Kullarannikul, Tšehhis, Jaapanis, Tais, Sloveenias ja zorbingu kodumaal Uus-Meremaal. Hiljuti avati uus koht Smoky Mountainsis Ameerika Ühendriikides Tennessee osariigis.

Rekordid[muuda | muuda lähteteksti]

Guinnessi rekordite raamat tunnistab kahte zorbingurekordit, mis on tehtud kahel päeval järjest aastal 2006:

  • pikim sõit (570 meetrit, Steve Camp)
  • kiireim sõit (52 km/h, Keith Kolver)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]