Zinalrothorn
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2021) |
 | Artiklis puuduvad viited. (August 2021) |
| Zinalrothorn | |
|---|---|
 Zinalrothorn vaadatuna loodest | |
| Kõrgus | 4221 m |
| Asukoht | Šveits |
| Ahelik, mäestik | Penniini Alpid |
| Suhteline kõrgus | 490 m |
| Koordinaadid | 46° 3′ 53″ N, 7° 41′ 24″ E |
  | |
Zinalrothorn on mägi Penniini Alpides Šveitsis. Selle nimi tuleb Zinali külalt, mis asub põhjaküljel, ja saksakeelsest sõnast Rothorn, mis tähendab punane tipp. Kui sellele 1864. aastal esmakordselt roniti, oli mägi kohalikult tuntud kui Moming.
Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Zinalrothorn on üks kõrgeid mäetippe, mis eraldab Mattertali (idas) ja Val d'Anniviersit (läänes). Weisshorni mäetipp (4505 m) asub 5 km põhja pool ja Dent Blanche 7 km lääne pool. Mäe läänepoolsel jalamil asub suur Zinali liustik ja põhjapoolsel küljel Momingi liustik. L'Epaule (õlg) on väike mäetipp põhjaseljaku alusel.
Lähimad külad on Täsch ja Zermatt, samas Zinal kirdes asub kaugemal (9 km).
Ronimisajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimese mäkketõusu tegid 22. augustil 1864 põhjaseljaku kaudu Leslie Stephen ja Florence Crauford Grove koos teejuhtide Jakob Andereggi ja Melchior Andereggiga. Nad lahkusid Zinalist varahommikul ja tõusid Zinali liustikule. Nad jõudsid keskhommikul õlale seljakult, mis ühendab Blanc de Momingiga põhjaseljaku alusel. Seljaku ületamine tipuni võttis 2 tundi.
Veidi vähem keerulist tavamarsruuti, kaguseljakut, ronisid 5. septembril 1872 esmakordselt Clinton Thomas Denti (teejuht Alexander Burgener) ja George Augustus Passinghami (teejuhid Ferdinand Imseng ja Franz Andermatten) ühendseltskonnad.
Esimese talvise ja suuskadel mäkketõusu tegid 7. veebruaril 1914 Marcel Kurz ja T. Theytaz.
1880. aastatel jättis Ladies' Alpine Club esimene president Elizabeth Hawkins-Whitshed oma eemaldatava seeliku eksikombel Zinalrothornile. Tagasihoidlikkuse säilitamiseks tegi ta otsuse ronida mäele teist korda, et see sealt kätte saada, mitte pükstega Zermatti naasta.