Zaporižžja tuumaelektrijaam
Zaporižžja tuumaelektrijaam on Ukraina ja kogu Euroopa suurim tuumaelektrijaam.
Asub Zaporižžja lähedal Kahhovka veehoidla ääres.
Jaama teenindamiseks asutati 1970. aastal Enerhodari linn. Jaama ennast hakati ehitama 1980. aastal
Jaamas on 6 surveveereaktorit, millest igaühe võimsus on 950 MW, mis annavad koguvõimsuseks 5700 MW. Esimesed viis reaktorit pandi tööle 1985.–1989. aastal, kuues reaktor 1995. aastal. Reaktoreid ümbritseb hermeetiline, 45 meetrise läbimõõduga ja 52 meetri kõrgune raudbetoonist reaktorianum, mille seinte paksus on 1,2 meetrit. Reaktori korpus koosneb ligi 20 cm paksusest terasest.[1]
Jaam toodab umbes poole Ukraina tuumaenergiast ja üle viiendiku kogu Ukrainas toodetavast elektrienergiast.
Avariid ja intsidendid[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Zaporižžja tuumaelektrijaama kriis
3.–4. märtsil 2022 sõjas Ukraina vastu ründasid Vene väed tuumajaama ja põhjustasid selle kõrvalhoonete põlengu. Parajasti oli töös üks reaktor. See oli esimene sõda ajaloos, kui sõjategevus toimus tuumajaama alal ja rünnati tuumajaama.
Märtsis hõivasid tuumajaama Venemaa väed, kuid tuumajaamas jätkas tööd endine ukrainlaste personal. Nii Venemaa kui Ukraina süüdistasid üksteist tuumaelektrijaama pommitamises. 11. augustil kogunes ÜRO Julgeolekunõukogu ning ÜRO peasekretär António Guterres tegi avalduse, milles kutsus kohe lõpetama sõjategevust tuumajaama lähedal ja vägesid tagasi tõmbuma.[2] 42 riiki, sealhulgas kõik EL maad ja USA kutsusid ühisavalduses Venemaad üles otsekohe oma vägesid nii Zaporižžja tuumajaamast kui ka kogu Ukrainast välja viima. Ühisavalduses nõuti ka, et Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) saaks tuumajaamale ligipääsu, veendumaks, et tagatud on kõik vajalikud turvamehhanismid.[3]
25. augustil 2022 toimunud põlengu tõttu katkes jaamas elektriühendus Ukraina elektrivõrguga, tööle hakkasid varugeneraatorid. 26. augustil 2022 kell 14.04 ühendati elektrivõrku üks seisma jäänud tuumajaama jõuplokk, hilisõhtul saadi tööle ka teine reaktor. [4][5]
1. septembril 2022 jõudis Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri delegatsioon Zaporižžja tuumaelektrijaama.[6]
5. septembril 2022 teatas Ukraina tuumajaamade operaator Enerhoatom, et Zaporižžja tuumaelektrijaama viimane töös olnud reaktor võeti elektrivõrgust välja tulekahju tõttu, mille põhjustas suurtükituli.[7][8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Sikk, Rein (20. juuli 2023). "ANALÜÜS | Zaporižžja tuumajaam pole uus Tšornobõl, kuigi halvimat välistada ei saa". Maaleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuli 2023. Vaadatud 20. juulil 2023.
- ↑ Secretary-General's statement on Zaporizhzhia Power Plant, ÜRO
- ↑ ÜLEVAADE ⟩ Zaporižžja tuumaelektrijaam muutub aina ohtlikumaks lahingutandriks, Postimees
- ↑ Zaporizhzhia: World narrowly avoided radiation accident - Zelensky, BBC
- ↑ OTSEBLOGI | Zaporižžja tuumajaam on taas Ukraina elektrivõrgus. Vene raketid tabasid Harkivi kesklinna, Delfi
- ↑ Sõja 190. päev: IAEA esindajad jäävad Zaporižžja tuumajaama laupäevani, ERR
- ↑ BLOGI ⟩ 194. sõjapäev Ukrainas: Zaporižžja viimane reaktor ühendati tulekahju tõttu elektrivõrgust lahti, Postimees
- ↑ HANNA ARHIROVA (5. september 2022). "Ukraine says nuclear plant offline after Russian shelling". apnews.com. AP News. Vaadatud 5. septembril 2022.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Zaporižžja tuumaelektrijaama koduleht
- Claudia Allen & Patrick Jackson. Ukraine war: IAEA says Zaporizhzhia nuclear plant out of control. BBC News, 3. august 2022
- George Wright. Zaporizhzhia nuclear plant: UN experts make first inspection. BBC News, 1. september 2022