ZIL-157

ZIL-157
Tootja	ZIL
Tootmine	1958–1970
Eelkäija	ZiS-151
Järeltulija	ZIL-131
Mootor	R6, 5555 cm³
Ülekanne	5+1-käiguline, aeglusti
Teljevahe	3655+1120 mm
Pikkus	6922 mm
Laius	2315 mm
Kõrgus	2360 mm
Kliirens	310 mm
Tühimass	5800 kg
Kütusekulu	42 l/100 km

ZIL-157 on Nõukogude Liidus aastatel 1958–1994 ZIL-i autotehases toodetud taktikaline veoauto. Seda esitleti 1958. aasta maailmanäitusel. See on väga sarnane selle eelkäija ZiS-151 viimase versiooniga, millel oli täismetallist juhiruum.

Sõiduki prototüüp valmistati 1955. aastal. Seoses destaliniseerimisega muudeti tehase nimi ja sõiduki nimeks sai ZIL-157. See läks 1958. aastal seeriatootmisse nii tsiviil- kui ka sõjaliseks otstarbeks. Sõjalises kasutuses rakendati seda muu hulgas radarijaamana ja raketiheitja alusena.

1979. aastal vahetasid ZIL-157 Nõukogude Liidu sõjaväes välja standardveoautod Ural-375 ja ZIL-131. Lisaks Nõukogude Liidule toodeti Hiinas ZIL-157 koopiat CA-30.

ZIL-157 toodeti ametlikult kuni 1992. aastani. 1994. aastal monteeriti veel kaks sõidukit. Kokku toodeti ZIL-157-tüüpi veoautosid 797 934 tükki.

Auto toiteallikaks on kuuesilindriline neljataktiline bensiinimootor (klapimootor). Auto rehvisuurus on 12,00-18" ja rattavalem 6×6. Kütusepaagimaht on 215 liitrit. Auto tippkiirus on 65 km/h. Auto veojõudu võimalik oluliselt parandada, kui alandada rehvirõhku 3,5–0,5 baari. ZIL-157 kandevõime on 2500 kg.

Aastatel 1958–1986 kasutati ZIL-157 lumekoristusel ja selle esiotsa seati selleks lumepuhur D-470.

Nõukogude Liidus sai sõiduk rahva seas mitu hüüdnime, näiteks selle pika kapoti ja iseloomuliku radiaatorivõre tõttu kutsuti seda "Krokodilliks".^[1]