Aaloeleheline tääkliilia
| Aaloeleheline tääkliilia | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Liliopsida |
| Selts |
Asparilaadsed Asparagales |
| Sugukond |
Agaavilised Agavaceae |
| Perekond |
Tääkliilia Yucca |
| Liik |
Aaloeleheline tääkliilia |
Aaloeleheline tääkliilia (Yucca aloifolia L.) on agaaviliste sugukonda juka (Yucca) perekonda kuuluv mitmeaastane taim.
Taime nimetatakse Hispaania pistodaks. Enne õitsemist meenutab aaloeleheline tääkliilia oma kujult hiiglaslikku sparglit [1][2].
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Aaloeleheline tääkliilia on igihaljas põõsas, mis kasvab kuni 8 m kõrguseks [3]. Taimel on 1–3 peamist odakujulist vart, mille pikkus on 12–40 cm ja laius 25–60 mm [1] [3]. Aaloelehelise tääkliilia lehed on teravate otstega[1]. Aaloeleheline tääkliilia õitseb harva iga 2–3 aasta järel [1][4][5]. Taim on suure linoolhappesisaldusega – 70,77% [2].
Leviala ja kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]
Aaloeleheline tääkliilia on levinud USA Atlandi ookeani rannikul ehk Põhja-Ameerika kesk- ja lõunaosas ning Lääne-India saarestikus [1][3][5]. Taim kohanes Bahama, Argentina, Uruguay, Itaalia, Pakistani ja Lõuna-Aafrika elupaikadega ning teda leiab kasvamas Portugali ja Hispaania aedades ning parkides [1][2][5][4]. Taim eelistab kasvada väikese niiskusesisalduse liival rannikupiirkonnas[5]. Tääkliilia talub hästi põuda ja tuult [2]. Toataimena kasvatades sobib toitainerikas muld, tasub vältida savikamat mulda.[4]
Paljundamine[muuda | muuda lähteteksti]
Toataimena kasutamisel on ümberistumiseks sobiv aeg märtsist juunini [5]. Paljundamiseks sobib lõigatud varreosa[5]. Aaloelehelise tääkliilia seemnete idandamiseks sobib temperatuur 15–21 ºC [1].
Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]
Aaloeleheline tääkliilia vajab kasvuks sooja päikeselist ja liigniiskuse eest kaitstud kasvukohta. Eestis on teda võimalik kasvatada toataimena, kuid arvestada tuleks sellega, et alates novembrist sobib talle jahe ja valge ruum temperatuuriga 12–16 ºC. Talvel pimedal ajal, kui valgust pole piisavalt ja kui toatemperatuur on soovitatavast kõrgem, võivad aaloelehelise tääkliilia lehed kasvades välja venida, samuti võib taim olla vastuvõtlik haigustele ning kilp- ja villtäiele. Tääkliilia on tundlik kastmise ning sageda ja tugeva väetiselahusega väetamise suhtes [1][5] .
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Aaloelehelist tääkliiliat kasutatakse dekoratiivtaimena[1]. Tänu oma mahlasele sisule on taime kasutatud traditsiooniliselt toiduks. Õisi ja õienuppe saab süüa keedetult või toorelt [4]. Taime juurte ja lehtedega tuleb olla ettevaatlik, sest need sisaldavad saponiine, mis lagunevad kuumutamisel [3]. Aaloelehelise tääkliilia lehtedest tehakse näiteks põletikuvastaseid ravimeid ning lehte kasutatakse nöörina korvide ja mattide valmistamiseks. [3] Taime juuri kasutatakse pesemisel seebi asendajana, šampoonina [1][3]. Aaloelehelise tääkliilia seemnetest valmistatud õli saab kasutada biodiislikütuse alternatiivkütusena [2].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 Espiritu, K. (15. veebruar 2023). "Yucca Aloifolia: How to Grow Spanish Dagger Plants". EpicGardening. Vaadatud 29. mai 2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Nehdi, I.A.; Sbini, H.M.; Mokbli, S.; Rashid, U.; Al-Resayes, S.I. (2015). "Yucca Aloifolia Oil Methyl Esters". Industrial Crops and Products. Vaadatud 29. mai 2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Fern, K. (20. juuli 2022). "Yucca aloifolia". Useful Tropical Plants. Vaadatud 29. mai 2023.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Mettik, J. (26. juuli 2018). "Kuidas kasvatada tääkliiliat". Targu Talita. Ekspress Meedia AS. Vaadatud 29. mai 2023.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Laansoo, U. (2. veebruar 2022). "Tääkliilia". Tallinna botaanikaaed. Vaadatud 29. mai 2023.