Wolfgang (Anhalt-Köthen)

Allikas: Vikipeedia

Wolfgang (1. august 1492 – 23. märts 1566) oli Askania dünastiast Saksa vürst ja Anhalt-Kötheni vürstkonna valitseja. Ta oli üks esimesi protestantlikke valitsejaid Saksa-Rooma riigis.

Ta oli Anhalt-Kötheni vürsti Waldemar VI ja tema naise Margarete teine (kuid vanim elusolev) poeg.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

1500. aastal võeti Wolfgang vaid kaheksa-aastaselt vastu Leipzigi Ülikooli ja 1508. aastal võttis ta kuueteistkümneaastaselt üle oma vürstkonna valitsemise residentsiga Köthenis. Wolfgangil oli võimalus kohtuda Martin Lutheriga Augsburgi riigipäeval aastal 1521. Lutheri abiga teostas Wolfgang reformatsiooni Anhalt-Köthenis (1525) ja Anhalt-Bernburgis (1526), mis tegi neist teise ja kolmanda riigi maailmas (pärast Saksimaa kuurvürstiriiki), kes võtsid protestantismi ametlikult omaks. Aastal 1526 ühines Wolfgang üheskoos teiste evangeelsete riikidega kaitseliitu keiser Karl V vastu; see oli otsene eelmäng hilisemale Schmalkaldeni liidu moodustamisele. Wolfgang oli ka üks kuuest vürstist, kes 19. aprillil 1529 koostasid protestantliku vähemuse esindajatena Rigipäeval Speyeri protestatsiooni ja pöördusid Riigipäeva poole, et eemaldada riigivanne (saksa Reichsacht) Lutheri vastu, samuti tema tööde ja õpetuste keeld, ning kutsusid üles evangeelse usu piiramatule levikule. Aastal 1530 allkirjastas ta Augsburgi riigipäeval Augsburgi usutunnistuse. Aastal 1534 korraldas Wolfgang esimese kiriku ülevaatuse (saksa Kirchenvisitationen) Anhalt-Köthenis, sundvõõrandas katoliku kiriku valdused ja andis need üle kohalikele omavalitsustele.

Aastal 1544 loobus ta oma õigustest Anhalt-Dessau üle oma nõo kasuks, kuid säilitas oma õigused Anhalt-Bernburgi üle, kus ta aastal 1538 laiendas lossi Wolfgangi tiivaga, mis tegi sellest suurima renessanss lossi Põhja-Saksamaal. Kui Kötheni vana "Burg" aastal 1547 tules hävines, tegi ta residentsiks Bernburgi. Sel aastal osales ta Mühlbergi lahingus ja pandi keisri poolt riigivande alla. Wolfgang sai varjupaiga Saksimaal ja nimetati aastal 1551 kuurvürst Moritzi poolt Magdeburgi kuberneriks. Aastal 1552 vabanes ta vastavalt Passau lepingu tingimustele riigivande alt ja sai oma valdused tagasi.

Aastal 1562 andis ta siiski kõik oma valdused oma nõole, hoides alles ainult Coswigi. Aastal 1564 läks ta Zerbsti, kus ta kaks aastat hiljem suri, vallalise ja lastetuna.