Winzendorf-Muthmannsdorf

Winzendorf-Muthmannsdorf
Vapp
Pindala	16,2 km² (2018)
Elanikke	1881 (1.01.2021)
Koordinaadid	47° 48′ N, 16° 7′ E
Asend Wiener Neustadti maaringkonnas

Winzendorf-Muthmannsdorf on vald (Marktgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Wiener Neustadti maaringkonnas. See asub u. 64 km Viinist lõunas, Viini nõo lõunaservas.

Winzendorf-Muthmannsdorf asub Alam-Austria Industrievierteli piirkonnas Steinfeldi (mida kutsutakse ka kuivaks tasandikuks) serval, mis on Viini nõo lõunapoolne piirkond. 53,93 % valla territooriumist on kaetud metsaga. Fischauer Vorberge, mille kõrgus on kuni umbes 600 m, kulgeb läbi valla. Nendele küngastele on iseloomulikud männimetsad, kus esineb tüüpiline Wienerwald-Schwarzföhren (musta männi Pinus nigra vorm austriaca). Valla lõunaosa Winzendorf asub Steinfeldis, põhjaosa Muthmannsdorf oru nõos nimega "Neue Welt" (Uus Maailm).

Ajalugu

Winzendorf-Muthmannsdorfi ümbruskond on olnud asustatud vähemalt 6000 aastat, nagu näitavad arheoloogilised tõendid. Leiud Uue Maailma lääne- ja põhjaosast pärinevad neoliitikumi ajast. Paljud koopad Hohe Wandi lubjakivilademes, samuti Fischau eelmäestikus pakkusid inimestele turvalist looduslikku pelgupaika. Schwarzgrabeni koobas Maiersdorfi lähedal on üks tuntumaid paiku. Malleiteni (ka Maleiteni, Marleiteni, Malleitenbergi või Mahleiteni) piirkonna, u. 7 km kirdes Dreistetteni lähedal Fischauer Vorberges, vanimad leiud pärinevad 5. aastatuhandest eKr. Hiljem, urniväljade kultuuris ja hallstatti kultuuris (u. 1300-450 eKr), oli seal mäetipul asuv asula. Tuntuim leid on tulikits (Mondidol) umbes aastast 800 eKr. Enne Kristuse sündi kuulus piirkond keldi Noricumi kuningriiki ja kuulus keldi mäetipul asuva Burgi asula ümbrusesse Schwarzenbach Burgbergil (Bucklige Welt). Rooma ajast pärit leidude põhjal oli võimalik rekonstrueerida teede ja kohalike liiklusteede võrgustik Wiener Neustadti piirkonnas, mis hõlmas ka Winzendorf-Muthmannsdorfi valda. Seda meenutab ka tänapäeval Bad Fischau-Brunnist Willendorf an der Schneebergbahni viiv "Römerweg" (Rooma tee). Winzendorfi puhul võib paljude leidude põhjal oletada asulakohta (vicus). Muthmannsdorfis on vähem leide, mis viitavad roomlaste asulakohale. Siiski on tõenäoline, et Rooma tee kulges läbi "Uue Maailma", mis tuli Vösendorfist / Sollenaust Dreistetteni, Muthmansdorfi, Würflachi kaudu Neunkirchenini.

Härja tapmise reljeef 3. sajandi keskpaigast, mis leiti Winzendorfist 1886. aasta paiku, annab tunnistust Rooma Mitra kultusest piirkonnas. Kristluse kehtestamisega Rooma keisririigis kadus see religioon, mida praktiseerisid ainult mehed enamasti kõrvalistes kohtades, näiteks koobastes, mõne põlvkonna jooksul. Lisaks reljeefsetele plaatidele leiti viinamarjaistandusest ka 10. leegioni tallimeistri Mitrale pühendatud paekivist votivara.

Kuni 12. sajandini kirjalikud ürikud puuduvad. Koha-, veekogu- ja asulanimed näitavad, et Winzendorf-Muthmannsdorfi valla piirkonda olid elama asunud slaavlased ja baieri-germaani-eelsed hõimud.

Muthmannsdorfi esmamainimine ürikutes pärineb aastatest 1107-1122. Waldeggi kihelkonna asutamishartas, u. 9 km eemal, esineb 1136. aastal tunnistajana mees nimega "Hiltegrunn de Mutinesdorf". Tema ametlik elukoht võis olla niinimetatud "Burgstall" ida pool Muthmannsdorfi kohal asuvas metsas.

Winzendorfi esmamainimine ürikutes pärineb aastatest 1157-1163. See leiti dokumendist, millega piiskop Konrad II von Babenberg oli viinamarjaistanduste omandiõigust õigusvaidluse raames lahendanud.

On teada, et 13. sajandil olid Muthmannsdorfi elanikud Starhembergi valduse alamad.