Winsen (Aller)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vapp
Winseni valla paiknemine Celle kreisis

Winsen an der Aller või Winsen (Aller) on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Celle kreisis.

Valla pindala on 155,39 km². 31. detsembril 2015 elas seal 13 017 inimest.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Winsen asub Lüneburgi nõmme lõunaservas, Alleri kallastel, mõnevõrra lääne pool selle lisajõest Örtzest ja umbes 15 km Cellest loodes. Peale linna enda kuuluvad Winseni valda ka külad Bannetze, Meißendorf, Stedden, Südwinsen, Thören, Walle ja Wolthausen.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linna nimi tuleb Wynhausenist (Wyn = Weideland või aas). Winseni kirik on pühendatud Ristija Johannesele. Kuna kõigi kirikuga külade nimede saamine selle kaitsepühaku järgi toimus 800. aasta paiku, tuleb arvata, et see oli nii ka siis, kui asutati Winsen.

Tänapäeval on Winsen kohalik puhkuse ja puhkepäevade lemmikpaik. 1975. aastast on see tunnistatud ametlikult klimaatiliseks tervisekeskuseks (Luftkurort).

Kultuur ja huvipaigad[muuda | muuda lähteteksti]

Fachhallenhaus Dat groode Hus Winseni Muuseumifarmis
  • Loodus- ja linnukaitseala Meißendorfi tiigid ja Bannetzeri raba on suurima ulatusega veeala Lüneburgi nõmmel, hõlmates kogupindala 815 ha, sealhulgas 350 ha vett.
  • Winseni Muuseumfarm (Museumshof Winsen) portreteerib talumajapidamist Südheide nõmmel ehitistega 17.–19. sajandist, samuti Dat groode Hus, 1795. aasta Alam-Saksi maja või Fachhallenhaus, tänapäeval kogukonna kultuurikeskus.
  • Varaseim ülestähendus Winseni veskitest on 1589. aastast. Tänapäevane pukktuulik (Bockwindmühle) ehitati 1732. aastal ja töötas kuni sulgemiseni 1929. aastal. 1938. aastal sai sellest linna omand.
  • Kirik, nagu ka linn, tekkis arvatavasti Saksimaa misjoniajastul 9. sajandil. Ristija Johannese kirik ehitati 14. sajandil gooti stiilis pikkmajana, mida laiendati põhjaküljel 1597. aastal. 1822. aastal algas kirikuhoone suur laiendamine, millest sai tegelikult uus hoone.
  • Junkruvärav (Junkerntor) on üks vanimaid veel säilinud ajaloolisi ehitisi Winsenis. Seda kasutati sissepääsuna mõisamajja (Rittergut). Aastatel 1691 kuni 1729 läänistas selle koos maaga Stechinelli perekond, mille tõttu kutsutakse seda ka Stechinelli väravaks ja perekonna vapp on vasakpoolsel väravapostil. Värav ise moodustab osa Winseni vapist.
  • Printsikivid (Prinzensteine) asuvad Winseni ja Oldau vahelisel rajal ning meenutavad Lüneburgi pärilussõja (Lüneburger Erbfolgekrieg) otsustavat lahingut 28. mail 1388. Legendi järgi haavasid kaks printsi selles kohas teineteist surmavalt, enne kui nad mõistsid, et on vennad.
  • Tänapäevane raekoda (Rathaus) ehitati esialgu 1727. aastal ringkonna kantseleiks (Amtshaus), kuid tuli lammutada, kuna allolev pinnas ei olnud piisavalt kindel. Seejärel ehitati see barokkstiilis. 4. mail 1972 anti endisele ringkonna kantseleile, mida vahepeal kõrtsina kasutati, uus funktsioon raekojana.

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Theodor Lohmann (1831–1905), haldusjurist, riigiteenistuja ja sotsiaalreformist, sündis Winsenis.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]