Hohne

Hohne
Pindala	36,7 km² (2017)
Elanikke	1704 (31.12.2022)
Koordinaadid	52° 34′ N, 10° 22′ E
	Valla asend Celle kreisis

Hohne on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Celle kreisis.

Valda kuulub kolm endist valda: Hohne, Helmerkamp ja Spechtshorn. Valda ei tohiks segamini ajada Briti armee Hohne laagriga (saksa: Lager Bergen-Hohne) Belseni lähedal, umbes 30 km loodes. Valla pindala on 36,47 km². 31. detsembril 2015 elas seal 1679 inimest.

Hohne kuulub Lachendorfi ühisvalda.

Hohne asub Wiehe jõe ääres, mis on Schwarzwasseri parempoolne lisajõgi, mis ise voolab Schwachhauseni lähedal Allerisse.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hohne küla ajalooselts (Arbeitskreis Hohner Dorfgeschichte) on uurinud kõiki ülestähendusi piirkonna külade kohta ning on avastanud varaseima ülestähenduse paiga kohta: taevaminemise päeval 1313 päris Bere de Hone talulääni Hohnes Püha Aegidiuse kloostrilt Braunschweigis. See klooster asutati enne 1115. aastat Meißeni markkrahvinna Gertrud von Braunschweigi poolt, kes oli Brunonide perekonna viimane pärijanna.

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Suurem osa Hohne elanikest on luterlased ja kuuluvad Taevaminemise kiriku (Himmelfahrtskirche) kihelkonda. Hohne kihelkonnas on ka külad Helmerkamp, Hahnenhorn, Spechtshorn, Pollhöfen ja Ummern.

Kultuur ja huvipaigad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallikraavi ja müüri (Turmhügelburg) üleküntud varemed paiknevad Hohnest põhjas Glindmooris Hohnhorsti suunas, Hohne mõisa (Rittergut Hohne) väljal. See oli arvatavasti küngas, millel seisis varem puidust torn. Dateerimiseks on leitud ainult puidujäänuseid.

Neid rajatisi on ehitatud kogu Euroopas Lääne-Prantsusmaalt Ida-Poolani 9. ja 10. sajandil, mõned isegi 13. sajandi alguses. Üks arheoloog on väitnud, et see võiks olla osa Beedenbostelist väljapoole ulatuvast kaitsevõrgustikust. Finantspiirangute tõttu ei ole võimalik üksikasjalikumat uurimist paigas leitud palissaadi osade vanuse kohta teha. Selle tulemusena saab eeldada, et loss ehitati enne 995. aastat, võib-olla koos kivitorniga Beedenbostelis või samal ajal kui Mundburg. Mundburg ise ehitati Alleri ja Okeri jõe vanasse kokkuvoolukohta Wienhauseni juures.

Tänapäevane 18. sajandi Hohne mõis on osaliselt ehitatud vana lossi müüridele, mille noor röövelparun Gifhornist Hendrik von Veltheim purustas usutavasti 11. juulil 1372 Lüneburgi pärilussõja ajal. Munakivialad ja vanade vundamentide suured kivitükid asuvad ikka veel 0,7 m sügavusel tänapäevase maapinna all (kas seal olid kaldmulded?), mis annab aimu, et seal seisis algselt väike loss. Nagu Hesleburgi lossis Heeßeli lähedal ning Depenau ja Aue Dachtmisseni lossides Flotwedelis, oli maapind siis märjem kui tänapäeval ja Grethegaust põhja suunas ligipääsmatu. 20. sajandil viidi osa ehitisest valduses teise kohta.

1913. aasta uusromaanika Taevaminemise kirik (Himmelfahrtskirche) Hohnes päris altari, oreli, kantsli ja ristimiskivi oma eelkäija-kirikutelt.

Hohnes on ka Hohne Jäämaja (Hohner Kalthaus), mida juhib üks vanimaid jäämajaühinguid Alam-Saksimaal, Kalthausgemeinschaft Hohne von 1955 e. V., küla nimel.

Majandus ja taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on algkool (valgla: Ahnsbeck, Helmerkamp, Hohne, Spechtshorn) ja avalik raamatukogu (Schulweg 1).

1970. aastast peab Saksa Punane Rist Hohnes lasteaeda.

Haridusreise organiseerib Hohne maanaiste ühing (LandFrauenverein Hohne).

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Spordiklubi TuS Hohne/Spechtshorn osaleb erinevates pallimängudes, raja- ja väljakualadel ning judos, eriti noortespordis.

Hohne/Spechtshorni metsamaa ujumisühing (Förderverein Waldbad Hohne/Spechtshorn) peab metsamaa ujulat (Waldbad), mida kasutatakse peamiselt noortespordis. Noorte ujumispileteid saab osta Saksa Päästjate Liidu (Deutsche Lebens-Rettungs-Gesellschaft) kohalikust harust.

Vallas on kaks laskeklubi: Hohne laskeklubi (Schützengilde Hohne von 1708 e. V.) ja Spechtshorni laskeklubi (Schießgruppe Spechtshorn von 1978 e. V.)