Winnie Madikizela-Mandela

Allikas: Vikipeedia
Winnie Mandela 2014. aastal.

Winnie Madikizela-Mandela (lühidalt Winnie Mandela, neiupõlvenimega Nomzamo Winifred Zanyiwe Madikizela; 26. september 1936, Bizana, Pondoland, Lõuna-Aafrika Vabariik[1]2. aprill 2018, Johannesburg, Lõuna-Aafrika Vabariik[2] ), oli Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidirežiimi vastane aktivist ja poliitik, Nobeli rahuauhinna laureaadist poliitvangi ja hilisema presidendi Nelson Mandela teine abikaasa. 1994-2003[3] ja 2009. aastast surmani oli Winnie Mandela LAVi parlamendi liige[4], 1994-96 ühtlasi aseminister.

Koosa rahva seast pärit Winifred Madikizela oli erialalt sotsiaaltöötaja. 1956. aastal lõpetas ta Jan Hofmeyri Kooli Johannesburgis sotsiaaltöö erialal, mõni aasta hiljem kaitses aga Witwatersrandi Ülikoolis bakalaureusekraadi rahvusvahelistes suhetes.

1958. aastal abiellus ta Nelson Mandelaga. Kui Nelson 1963. aastal vangistati, sai Winnie Mandelast abikaasa avalik esindaja kogu 27 aasta pikkuse vangistuse ajaks ning ta tõusis ka üheks apartheidivastase liikumise käilakujuks. Teda vahistati ja piinati korduvalt, saadeti asumisele maa-asulatesse ning peeti mitu kuud üksikvangistuses. Mandeladel oli kaks tütart, 1958. aastal sündinud Zenani Mandela-Dlamini ja 1960. aastal sündinud Zindzi Mandela-Hlongwane, kellest mõlemast said hiljem diplomaadid; Zenani Mandela abiellus 1973. aastal Svaasimaa printsi Thumbumuzi Dlaminiga ning kannab ametlikult tiitlit printsess.

Nelson Mandela vabanes vanglast 1990. aastal. 1992. aastal kolis abielupaar lahku, kuid 1994-1996 oli Winnie siiski Nelson Mandela abikaasana Lõuna-Aafrika esimene leedi. 1996. aastal abielu lahutati.[5] Elu viimasel kümnendil käis endine abielupaar korduvalt kohut ning Winnie kritiseeris intervjuudes Nelsonit kui "mustanahaliste reetjat", pidades samuti valeks tolle otsust võtta vastu Nobeli auhind, mis anti ühiselt talle ja LAVi ekspresidendile Frederik de Klerkile.[6]

Madikizela-Mandela kuulus Aafrika Rahvuskongressi, oli partei täitevkomitee liige ning juhtis ARK naisliigat. Toetajad kutsusid teda "Rahva Emaks".[7] 1980. aastatel suunas ta partei poliitika valitsusvastase terrori poole Sowetos, mis tõi kaasa nii ta oma partei välismaise tiiva kriitika kui ka apartheidirežiimi lagunemise järgse hukkamõistu. Mandela valitsusajal loodud Lõuna-Aafrika tõe- ja lepituskomisjon leidis, et Winnie Mandela oli "poliitiliselt ja moraalselt vastutav inimõiguste räigete rikkumiste ees, mille pani toime tema turvalisust kaitsnud "Mandela United Football Club"".[7][8] Muuhulgas kiitis Winnie Mandela heaks oma toetajate toime pandud inimröövid, mille eest ta 1991. aastal ka süüdi mõisteti, ent järgmine kohtuaste asendas kuueaastase vangistuse rahatrahviga.[7][9]

2003. aastal mõisteti Winnie Mandela süüdi korduvates vargustes ja pettustes. Seepeale taandus ta ajutiselt poliitikast, ent naasis mõni aasta hiljem. Apellatsioonikohus loobus enamikust süüdistustest ning müistis talle allesjäänu eest kolm ja pool aastat tingimisi vangistust.[3][4]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1985. aastal pälvis Winnie Mandela Robert F. Kennedy inimõigusauhinna koos Allan Boesaki ja Beyers Naudéga.

1987–1990 oli Winnie Mandela üliõpilaste poolt auametisse valituna Glasgow Ülikooli rektor; samas ametis on hiljem olnud näiteks Mordechai Vanunu ja Edward Snowden. 2018. aasta jaanuaris andis Makerere Ülikool Kampala linnas Ugandas Mandelale õigusteaduse audoktori kraadi.[10][11]

Kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Winnie Mandela eluloo põhjal on loodud ooper "The Passion of Winnie", mille tõi esmakordselt lavale Kanada kunstiorganisatsioon MusicaNoir 2007. aastal Torontos. Esietendusele sõiduks ei saanud Mandela aga Kanada viisat.[12] 2010. aastal jõudis BBC eetrisse draamafilm "Mrs Mandela", mis põhines Anne Marie du Preez Bezdrobi biograafial "Winnie Mandela: A Life".

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Winnie Mandela. nndb.com
  2. "Anti-apartheid campaigner Winnie Mandela dies, aged 81". Sky News. 2. aprill 2018. 
  3. 3,0 3,1 https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/southafrica/1428436/Winnie-Mandela-given-five-year-jail-sentence.html
  4. 4,0 4,1 https://www.brandsouthafrica.com/governance/developmentnews/jacob-zuma-set-for-presidency
  5. Smith, David (6. detsember 2013). "Nelson and Winnie Mandela's marriage ended, but the bond was never broken". The Guardian. 
  6. Naipaul, Nadira (8 March 2010) [webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100310233648/http://www.thisislondon.co.uk/standard/article-23812947-how-nelson-mandela-betrayed-us-says-ex-wife-winnie.do "How Nelson Mandela betrayed us, says ex-wife Winnie"] London Evening Standard.
  7. 7,0 7,1 7,2 https://www.independent.co.uk/news/world/africa/winnie-mandela-dead-madikizela-nelson-wife-life-story-obituary-anc-football-club-soweto-apartheid-a8285581.html
  8. "Truth and Reconciliation Commission of South Africa Report, Volume Two, Chapter 6 (pp. 543–82): Special Investigation: Mandela United Football Club". 29. oktoober 1998. Vaadatud 10. juuli 2010. 
  9. https://www.theguardian.com/world/2003/apr/27/southafrica.andrewmalone
  10. News Agencies (4. jaanuar 2018). "Makerere to award Winnie Mandela with Honorary Doctorate". Daily Monitor. Kampala. Vaadatud 4.01.2018. 
  11. Kizza, Joseph (19. jaanuar 2018). "Makerere awards Winnie Mandela honorary degree". New Vision. Kampala. Vaadatud 25. jaanuar 2018. 
  12. "Winnie Mandela denied entry to Canada for arts gala". Canadian Broadcasting Corporation. 5. juuni 2007. Vaadatud 5. juuni 2007. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]