William Rowan Hamilton

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
William Rowan Hamilton painting.jpg

Sir William Rowan Hamilton (4. august 18052. september 1865) oli iiri matemaatik ja füüsik, "üks 19. sajandi paremaid matemaatikuid"[1].

Ta tegi fundamentaalseid avastusi matemaatikas (kvaternioonid), vektoranalüüsi alused, variatsioonarvutus, kompleksarvude mõiste põhjendus), analüütilises mehaanikas (Hamiltoni mehaanika) ja optikas[2][3]. Temalt pärineb vähima mõju printsiip, variatsiooniprintsiip, mida kasutatakse paljudes füüsika harudes.

Hamilton oli Iirimaa kuninglik astronoom (1827—1865)[4], Royal Irish Academy liige (1837. aastast; 1837–1845 selle president), paljude teaduste akadeemiate ja teadusseltside kirjavahetajaliige, Rahvusliku Teaduste Akadeemia (USA) esimene välisliige (1864. aastast)[5][6]. Aleksei Krõlovi sõnul oli Hamilton "üks suuremaid matemaatikuid, kes paistis silma oma tööde arvukusega, neis kätkenud avastuste tähtsusega, mõttesügavusega, meetodite originaalsusega, ühtlasi oli talle kui arvutajale vähe võrdseid[7].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. А. Н. Колмогоров, А. П. Юшкевич (toim). Математика XIX века. Том I. Математическая логика, алгебра, теория чисел, теория вероятностей, М.: Наука 1978, lk 73.
  2. Боголюбов А. Н. Гамильтон Уильям Роуан. – Математики. Механики. Биографический справочник, Киев: Наукова думка 1983, lk 118.
  3. Храмов Ю. А.. Физики: Биографический справочник, 2. trükk, М.: Наука 1983, lk 73–74.
  4. Стройк Д. Я. Краткий очерк истории математики, 4. trükk, М.: Наука 1984, lk 211.
  5. Боголюбов А. Н. Гамильтон Уильям Роуан. – Математики. Механики. Биографический справочник, Киев: Наукова думка 1983, lk 118.
  6. Graves R. P. Life of Sir William Rowan Hamilton, kd III, Dublin: Dublin University Press 1889, lk 204–206. Raamatu veebiversioon.
  7. Александрова Н. В. Исчисление кватернионов Гамильтона. – Гамильтон У. Р. Избранные труды: оптика, динамика, кватернионы, М.: Наука 1994, lk 519—534.