Walter Koppermann
Walter Julius Koppermann (1. juuni 1913 Tallinn – 3. detsember 1982 Allentown, Pennsylvania, USA) oli eesti vaimulik.
Lõpetas Tallinnas Jakob Westholmi Gümnaasiumi. Lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna vahetult enne selle likvideerimist, aastal 1940. Oli rindel, sai rügemendis patareiülemaks. Oli põgenikuna Saksamaal, kus õppis ka Balti Ülikoolis. Prooviaastal oli ta praost Aleksander Hinno juures Ambergis Saksamaal. Ordineeriti vaimulikuks 3. aprillil 1949.
Oli 1949–1951 ametis Luterliku Maailmaliidu Müncheni põgenikeosakonnas. 1951. aastal oli ta Lõuna-Rootsi koguduse hooldajaõpetaja. 1952. aastal USA-sse. Hea keeltetundjana sai ta Ameerika Lutheri Kiriku Philadelphia linna Markuse koguduse õpetajaks (Ameerika Luteri Kiriku teenistuses oli ta aastatel 1952–1978). Selle kõrvalt leidis ta ka aega kohaliku eesti koguduse (Philadelphia koguduse, mille asutajate seas ta oli ja mida ta teenis aastatel 1953–1966) jaoks, oli aastal 1952 ka Buffalo Pauluse koguduse organiseerijate seas. Ühtlasi õppis ta ka Philadelphia Ülikooli magistrantuuris, kus ta õiendas usuteaduse magistri eksamid Vana Testamendi usuteaduse alal. Pärast Ameerika Luteri Kirikus töötamist pensionile jäämist pühendus ta eestlaste teenimisele Chicago Esimeses koguduses ja New Yorgi Pauluse koguduses.
Ta kaitses Philadelphia Ülikoolis usuteaduse magistri väitekirja ning pidas aastatel 1979–1982 Vana Testamendi ainetes loenguid Usuteaduslikus Instituudis[1][2].
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1961 Kuldrist
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Walter Koppermanni ema Maria Kopperman (1882–1980) siirdus 1960. aastate lõpus Eestist Läände laste juurde ja avaldas mälestusteraamatu "Minu 12 aastat Siberis".