Välismaalaste seadus

Allikas: Vikipeedia

Välismaalaste seadus[1] (lühend VMS) on Eesti seadus, mis reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, siin viibimise, elamise ja töötamise aluseid (VMS §1). Välismaalaste seadus koosneb kaheksast peatükist, milleks on "Üldosa", "Eestis ajutine viibimine ja lühiajaline töötamine", "Eestis elamine ja töötamine", "Isikuandmete töötlemine", "Kohustused", "Riiklik järelevalve", "Vastutus" ning "Rakendussätted".

Seaduse sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Välismaalaste seadus sätestab muuhulgas viisa liigid (§57) ja viisa andmise (§§ 62–64) ning viisa andmisest keeldumise (§§ 65–66) alused; viisamenetluse korra (§§ 81–103); sisserände piirarvu (§113); tähtajalise elamisloa andmise (§118), sellest keeldumise (§122–127), ning selle kehtetuks tunnistamise (§§135–136) alused; pikaajalise elaniku elamisloa andmise (§232), selle taastamise (§238); selle kehtetuks tunnistamise (§241) alused. Lisaks välismaalasele seatavatele kohustustele (§280–284), seatakse kohustused ka välismaalase tööandjale (§285-2862), õppeasutusele (§287), majutusettevõttele (§288) ning talle eluaset võimaldavale isikule (§289), vedajale (§290) ning kutsujale (§291)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Välismaalaste seadus võeti Riigikogus vastu 8. juulil 1993[2] (olles siis vaid 25 paragrahvi pikk), asendades Eesti Vabariigi immigratsiooniseaduse[3] (vastu võetud 26.06.1990, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt). 1. oktoobril 2010 hakkas kehtima uus välismaalaste seadus, mille kehtestamise eesmärgiks oli eelkõige suurem õigusselgus, tuues täpsustavat või üldistavat laadi muudatused.[4]

Välismaalane[muuda | muuda lähteteksti]

Välismaalaste seaduse defineerib välismaalast isikuna, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik (§3). See mõiste on aja jooksul täpsustunud, sest 1993. aasta Välismaalaste seaduse mõistes oli välismaalane isik, kes on välisriigi kodanik või kes on tunnistatud kodakondsuseta isikuks (VMT 1993 §3). Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike ning nende perekonnaliikmete Eestis viibimise ja elamise õiguslikud alused sätestab Euroopa Liidu kodaniku seadus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Välismaalaste seadus".
  2. "Välismaalaste seadus". RT I 1993, 44, 637.
  3. "Eesti Vabariigi Immigratsiooniseadus". Riigi Teataja 1990, 2, 25.
  4. Politsei- ja Piirivalveamet (22.09.2010). "Muudatused välismaalaste seaduses". Vaadatud 25.11.2018.